K, 1.02.2023

Rail Balticu rahastus ja projekteerimine hilinevad

BNS
Rail Balticu rahastus ja projekteerimine hilinevad
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Rail Balticu ehitus. 

Rail Baltica construction begins, the Saustinõmme viaduct.
FOTO:SANDER ILVEST/POSTIMEES
Rail Balticu ehitus. Rail Baltica construction begins, the Saustinõmme viaduct. FOTO:SANDER ILVEST/POSTIMEES Foto: Sander Ilvest

Eelmisel nädalal valitsuses kinnitatud Rail Balticu 2021. aasta vahearuande järgi on väga suur tõenäosus, et projekti rahastamiseks vajalikke vahendeid ei saada õigeaegselt ning tõenäoliselt hilineb ka põhitrassi projekteerimine.

Samuti hinnatakse aruandes suurteks riskideks projekti märkimisväärne kallinemine Venemaa Ukraina sõjategevusest johtuva ehitusmaterjalide ja energia hinnatõusu tõttu; 2021.–2027. aastate Euroopa Liidu (EL) rahastus võimaluste prognoositud kujul mitterealiseerimine; vajalike maade omandamise viibimine; tõrked projekti läbiviimisel Lätis ja Leedus.

Raudtee ja sellega kaasnevate rajatiste ehitusmaksumuseks on praegu kooskõlas 2017. aastal valminud tasuvusanalüüsi tulemustega arvestatud kokku 5,8 miljardit eurot. Vastavalt 2018. aastal täpsustatud Eesti osa eelprojektile on raudtee ja sellega seonduva taristu maksumus Eesti territooriumil ligikaudu 1,59 miljardit eurot. Rail Baltic Estonia OÜ uuendas 2021. aastal riigikontrolli jaoks taristu Eesti osa eelarvet ning maksumuseks prognoositi siis ligikaudu 1,73 miljardit eurot.

Arvestades ehitusturu olukorraga ning asjaoluga, et 2018. aastal prognoositud maksumus on ehitushindade kasvu tõttu pidevas muutumises, kujuneb tegelik ehitus prognoositust pigem kallimaks, nenditakse aruandes. Võrreldes 2017. aastaga, mil koostati eelprojektsete lahenduste prognoosmaksumused, on 2021. aastaks ehitushinnad tõusnud pea 13 protsenti.

Seniste investeeringute ja kulude rahaline maht Eestis on 87,9 miljonit eurot, mis sisaldab nii ELi toetusi kui riigipoolset omapanust. Investeeringu kogumaht 2022. aastal on ligikaudu 92 miljonit eurot ning 2023.–2026. aastate riigieelarve strateegia perioodil ligikaudu 911 miljonit eurot.

Raudtee ehituse rahastamine on planeeritud valdavalt ELi Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) koos riikide omafinantseeringuga. Praeguseni on rahastust taotletud viies CEF taotlusvoorus ning nende tulemusel on eraldatud üle 1,1 miljardi euro, sellest ligikaudu 940 miljonit eurot CEFi toetusena.

Enamik Rail Balticu rajamiseks ja käikuandmiseks vajalikku rahastust tuleb taotleda käimasoleval, 2021.–2027. aastate ELi eelarveperioodil. Maksimaalne rahastamismäär CEFist aastatel 2014–2020 on 85 protsenti abikõlblikest kuludest, käimasoleval perioodil kuni 90 protsenti abikõlblikest kuludest. Reaalne ELi toetusmäär, mis arvestab tööde rahastamisel projekti finantsvajakuga, on tööde korral ligikaudu 81 protsenti ja muude tegevuste korral 85 protsenti.

2021. aastal esitati kaks taotlust 2021.–2027. aastate CEFi esimese taotlusvooru kahte ossa. Ühistaotluste kogumaht on ligikaudu 1,48 miljardit eurot, sealhulgas riikide omapanus.

Rail Balticu elluviimiseks Eestis on arvestatud hiljemalt 2030. aasta, kui vastavalt kehtivale üleeuroopalise transpordivõrgu TEN-T määrusele peab olema valminud üleeuroopaline transpordi põhivõrk. Varem kokku lepitud valmimistähtaeg 2026. aasta lõpuks on aruande järgi ebarealistlik, eelkõige seoses raudtee põhitrassi projektlahenduste viibimise ning 2021.–2027. aastate CEFi määrusest tuleneva rahaliste vahendite jaotusega.

Aruande kohaselt on sisemised viivitused seotud põhitrassi projektlahenduste valmimisega. Kõigi 2021. aastal kavandatud objektide ehitushangete väljakuulutamine ning objektide rajamisega alustamine ei olnud võimalik, mistõttu on osade ehituslepingute sõlmimine ja tööde algus lükkunud 2022. aastaks. Seoses Covid-19 kriisi järelmõjudega, sealhulgas näiteks keskkonnamõjude hindamise avalike arutelude pidamise keeld eriolukorra kestel ning projekteerimislepinguid täitvate välisekspertide liikumispiirangud, pikendati CEFi lepingu tähtaega ja seega ka selle raames teostatavate projekteerimis- ja ehitustegevuste ning maade omandamise tegevuste tähtaega 2024. aasta lõpuni.

Kõik möödunud aasta lõpu seisuga lõpetatud tegevused on aga aruande kinnitusel püsinud CEFi rahastamislepetega kokku lepitud eelarvete piires või jäänud neist allapoole, samas on prognoositust kallimaks kujunenud 2022. aasta esimeses pooles lõpetatud projekteerimistegevused Ülemiste ja Pärnu terminalide ning veeremidepoo osas.

Uue ajakava kohaselt on Eesti osa põhitrassi, sealhulgas raudteemulle ja pealisehitise projekteerimine kavas lõpetada 2024. aasta jooksul ning ehitus olemasolevate vahendite eest 2024. aasta lõpuks.

See, milliseid RB objekte on võimalik millisteks aastateks rajada, sõltub aga ka CEFi vahendite olemasolust. Seega võivad praegu kavandatuga võrreldes muutuda ka konkreetsete objektide ehitushanke ja ehituslepingu sõlmimise ajad.

Märksõnad
Tagasi üles