2021. aastal kasutas 8 protsenti Euroopa Liidu (EL) ettevõtetest vähemalt ühte tehisintellekti (AI) tehnoloogiatest.
Selgus, millise Euroopa riigi ettevõtted kasutavad enim tehisintellekti
Kasutatud tehnoloogiate hulka kuulusid kirjakeelt analüüsivad tehnoloogiad; kirja- või kõnekeelt loovad tehnoloogiad; kõnetuvastus; pildituvastus; masinõpe andmeanalüüsiks; tehnoloogiad, mis automatiseerivad erinevaid töövooge või abistavad otsuste tegemisel; ning tehnoloogiad, mis võimaldavad masinatel füüsiliselt liikuda, jälgides ümbrust ja tehes autonoomseid otsuseid.
Kõige enam EL-i liikmesriikidest kasutasid Eurostati andmetel mullu mõnda neist seitsmest AI tehnoloogiast ettevõtted Taanis, kus seda tegi 24 protsenti ettevõtetest. Suhteliselt levinud oli AI tehnoloogiate kasutamine ka Portugalis ja Soomes, kus see näitaja oli vastavalt 17 protsenti ja 16 protsenti.
Kõige vähem kasutasid AI tehnoloogiaid ettevõtted Rumeenias, kus seda tegi 1 protsent riigi ettevõtetest ning Poolas, Ungaris, Küprosel, Eestis ja Bulgaarias – kõigis neis riikides kasutas tehisintellekti 3 protsenti ettevõtetest.
Asjade interneti (IoT) seadmeid kasutas 2021. aastal 29 protsenti EL-i ettevõtetest, peamiselt oma valduste turvalisuse tagamiseks. IoT seadmete hulka kuuluvad näiteks suitsuandurid, valgustid, termostaadid, alarmsüsteemid, nutilukud ja kaamerad.
Kõige enam kasutati 2021. aastal IoT seadmeid Austrias, kus seda tegi 51 protsenti ettevõtetest ja Sloveenias, kus seda tegi 49 protsenti. Näitaja oli kõrge ka Soomes ja Rootsis, ulatudes 40 protsendini.
Kõige vähem kasutati selliseid seadmeid samuti Rumeenias, kus IoT seadmete kasutamise osakaal ettevõtete hulgas oli 11 protsenti. Järgnes Bulgaaria 15 protsendiga ning Eesti, Põhja-Makedoonia ning Bosnia ja Herzegoviina 17 protsendiga.