/nginx/o/2022/06/12/14620839t1h2190.jpg)
Petturid õngitsevad kliente üha jõulisemalt. Nii sai Postimehe lugeja telefoni sõnumi, kus teavitati konto sulgemisest ning jäädava blokeerimise vältimiseks kutsuti lingile klikkima.
Petturid õngitsevad kliente üha jõulisemalt. Nii sai Postimehe lugeja telefoni sõnumi, kus teavitati konto sulgemisest ning jäädava blokeerimise vältimiseks kutsuti lingile klikkima.
Kuna lugejal SEBga seost ei ole, kahtlustas ta kohe pettust.
Teine lugeja sai samuti SEB nimel sõnumid, kuid teatega, et tema saldo on negatiivne.
SEB Turbekeskuse turbejuht Kätlin Kukk tõdes, et saavad klientidelt teateid petturitega kokkupuutumisest iga päev. Õnneks ei ole valdaval enamikul juhtudest inimesed nende petturite ohvriks langenud.
Pettustest on enam levinud andmepüük e-kirja teel ehk saadetakse e-kiri, mis oleks justkui pangalt.
Ka antud juhul on tegemist pettusega, kuid mitte uuega, tegu on andmepüügiga SMSi teel. Kukk selgitas, et SMSide sisu on ajas pidevalt muutuv, peamiselt hoiatatakse SMSi saajat konto blokeerimise eest.
«Tasuks meeles pidada, et petu-SMS sisaldab alati klikatavat linki. Sinna lingile palume mitte klikkida,» toonitas Kukk. Lingi kaudu küsitakse tavaliselt erinevaid andmeid, näiteks internetipanga kasutajatunnuseid ja koode või kaardi andmed. Nende andmete sisestamisel saavad selle info petturid, kellel on võimalik nende andmetega ohvri internetipanka siseneda ja seal oma äranägemise järgi toimetada.