/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/11/26/13497981t1hdd5e.jpg)
LHV majandusanalüütiku Kristo Aabi sõnul kasvas aprillis kütuste sissevedu endise hooga edasi – eurodes toodi erinevaid kütuseid riiki kaks korda rohkem kui aasta tagasi, kusjuures jätkus ka Vene kütuste impordi kasv.
LHV: Vene kütuste import Eestisse jätkab kasvamist (2)
«Suurema osa kasvust andis aga lihtsalt hinnatõus, sest nafta maailmaturu hind oli aprillis aastatagusega võrreldes ligi 85 protsenti kõrgem. Sisseveetud kütustele ostjaid nõnda palju ei leitud, mistõttu kütuste eksport kahanes 20 protsenti,» selgitas Aab BNS-ile ning lisas, et kaubavahetuse defitsiit kasvas peamiselt mineraalsete kütuste arvelt.
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport aprillis võrreldes 2021. aasta sama kuuga 4 protsenti ning import 31 protsenti, kusjuures impordi kiirem kasv suurendas oluliselt kaubavahetuse puudujääki, mis ulatus aprillis 542 miljoni euroni.
Suure osa käivete muutusest põhjustas tema sõnul ekspordihindade kallinemine. «Nii püsis hinnatõusu arvestades sisseveetavate kaupade maht sisuliselt aastatagusega samal tasemel, ekspordimaht aga langes koguni 20 protsenti,» lausus analüütik.
Sanktsioonide mõju oli Aabi sõnul aprillis siiski juba oluliselt ilmsem – eksport Venemaale kahanes inflatsiooni mõju arvestades sisuliselt poole võrra. Peamine kadu tulenes masinatööstusest, mille ekspordikäive vähenes 50 protsenti ning ekspordihindade tõusu arvestades tõenäoliselt enamgi.
«Positiivne oli aga see, et Eestis toodetud kokkupandavate puitmajade väljavedu suurenes taaskord – peamiseks sihtriigiks oli Rootsi. Puidutööstus on Eestis oluline tööandja ning selle käekäigust on ajalooliselt palju sõltunud kogu majanduse edukus,» märkis analüütik.
«Arvestades, et hinnatõus toormeturgudel ja mujalgi ei ole veel sugugi läbi saanud ning paljude ettevõtete jaoks jätkavad ka sisendhinnad kasvu, siis võib eeldada, et tööstussektoril on ees rasked ajad. Eesti majandus on väike ja kuises lõikes võib üks tehing kallutada kogu väliskaubanduse statistikat ühele või teisele poole. Suures plaanis võib aga oodata siiski majanduse jahtumist ja ühes sellega ka ekspordikasvu raugemist,» võttis Aab kokku.