:format(webp)/nginx/o/2019/08/06/12440147t1h6e9b.jpg)
/nginx/o/2022/01/13/14307337t1h5622.jpg)
Kütusemüüjaid esindava õliühingu teatel esitas peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) eilsel valitsuse pressikonverentsil mitu parandamist vajavat valeväidet.
Kütusemüüjate esindaja: peaminister eksib faktidega (12)
«Märgime, et proua peaminister eksis pressikonverentsil oma kütuseturgu käsitlevate kommentaaride puhul mitmete faktidega. Samuti esitas ta kahjuks eksitavat infot kütuseturu müügimahtude kohta,» kommenteeris õliühingu tegevjuht Mart Raamat Postimehele Kallase öeldut.
Peaminister tõi pressikonverentsil välja, et kõrged kütusehinnad ei ole seni Eestis tarbimist pidurdanud. «Kui vaadata numbreid, siis märtsis kasvas diislikütuse müük 9,7 protsenti ja bensiini müük 13,9 protsenti, kuigi hinnad on kogu aeg tõusnud,» ütles Kallas pressikonverentsil.
Õliühingu hinnangul ei ole Kallase esitatud statistika adekvaatne, sest ei arvesta koroonamõjusid. «2020 ja 2021. aastate märtsi, aprilli ja ka osaliselt maikuu kütuse müüginumbrid on väga suuresti mõjutatud koroonapandeemia piirangutest. Kehtestatud liikumispiirangute tõttu vähenes märgatavalt eraisikute kütusetarbimine ja seetõttu ei saa võtta aluseks 2021. aasta müüginumbreid ja järeldada, et kütusetarbimine on kasvanud isegi kõrgete hindade juures,» parreeris Raamat.
/nginx/o/2022/04/10/14477184t1h02a7.jpg)
Õliühingu tegevjuhi sõnul tuleks parema pildi saamiseks võrrelda viimase kuu andmeid. «Mai andmed näitavad, et kuu lõpus kiirenes just eraisikute kütusetarbimise vähenemine – seda näitavad 10 protsenti langenud mootoribensiini jaemüügi numbrid võrrelduna 2019. aastaga. Ka varasemad kuud (märts, aprill) näitavad, et võrreldes normaalsituatsiooniga on eraisikute tarbimine madalam.»
Ka vaidleb õliühing vastu Kallase väitele, et Eestis on kütusemüüjate marginaalid kõrgemad kui Lätis ja Leedus.
«Euroopa Komisjoni ametlik kütuseturu ülevaade (EU Oil Bulletin) ei näita, et Eesti kütuseturu hinnad erineksid seletamatult naabrite omadest. Eesti ja Läti keskmiste müügihindade erinevus on täielikult selgitatav aktsiisimäärade erinevusega. Arvestades, et logistikaõlg Eestisse on pikem ja ka muud tegevuskulud kõrgemad kui Lätis, siis Eesti kütusesektori marginaal on madalam Lätist. Eesti ja Leedu hindade erinevuse puhul tuleb samuti silmas pidada logistikakulu, mis tekib transpordil Leedu Mažeikiai rafineerimistehasest Eestisse. Viimaste kuude jooksul on seegi tõusnud.»
Peaminister tuletas pressikonverentsil meelde ka seda, et erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest ei maksustata Eestis autoomanikke teede- ja automaksuga. Õliühingu teatel on Kallase väide küll õige, kuid mitte õiglane. «Märgime, et ainult kütuse tarbimise maksustamine paneb ebaproportsionaalselt suurema maksukoormuse Eesti väiksema sissetulekuga elanikele, kelle jaoks on isikliku auto kasutamine eluliselt vajalik,» teatas Raamat.
«Sisuliselt on aastatepikkune valitsusparteide – sh selgelt ka tänase peaministripartei – soovimatus rakendada läbimõeldumat isikliku sõiduki maksustamise poliitikat viinud meid seisu, kus iga päev Kanepist Võrru tööle sõitev pereisa maksab kinni Tallinna kesklinnas uue maasturiga tööl käiva kõrgepalgalise inimese õiglase maksukoormuse,» selgitas õliühingu esindaja.