/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/06/09/14614561t1hac5c.jpg)
Ettevõtjad, kes kasutavad mõne muusiku, kunstniku, tiktokkeri või muu loomeautori või esitaja loomingut oma ärilistes huvides, peavad alates 7. juunist autoritele ja esitajatele andma vähemalt kord aastas infot nende teoste ja esituste kasutusviiside kohta. Lisaks tuleb anda infot teose kasutamisest saadud tulu ja autorile kuuluva tasu kohta. Teisisõnu, teavitamiskohustus läheb karmimaks, kirjutavad Soraineni vandeadvokaadid Olivia Kranich, Kaupo Lepasepp ja advokaadid Mirell Prosa ning Oliver Kuusk ettevõtte kodulehel.
Teavitamiskohustuse mõju on tagasiulatuv. Mida see tähendab? Teavitada tuleb ka neid autoreid ja esitajaid, kellega leping teose või esituse kasutamiseks on sõlmitud varem, kuid kelle autoriõigused jätkuvalt kehtivad. Ehk siis ei ole vahet, kas leping on sõlmitud enne või pärast 7. juunit. Teavitamiskohustus kohaldub kõigi kehtivate autoriõigustega kaitstud teoste ja esituste osas ühtmoodi.
Millistel juhtumitel tekib teavitamiskohustus?
Teavitamiskohustus tekib juhul, kui autori või esitaja loomingut või nende esitust (näiteks Liis Lemsalu live-kontserdi ekraanil näitamine) kasutatakse autorilepingu alusel.
Kohustust ei teki, kui tegutsed teose või esituse lõppkasutajana. Näiteks ettevõtja, kes tellib oma kontori ruumidesse mõne maali, ei ole kohustatud kunstnikku teavitama – kui ta just ei plaani oma ruumides galeriid avada.
Autorilepinguna tuleb käsitleda mis tahes lepingut, mille sisuks on autori või esitaja poolt õiguste loovutamine või nende osas litsentsi andmine (töövõtuleping, käsundusleping, litsentsileping jne). Teavitamiskohustus ei kehti töölepingutele siis, kui töölepingu alusel lähevad töötaja kui autori õigused tööandjale üle autoriõiguse seaduses sätestatud mahus automaatselt. Teavitamiskohustus tekib, kui tööandja maksab eraldi tasu õiguste loovutamise või litsentsimise eest.
Teavitamiskohustust ei ole, kui teose või esituse kasutamine on lõppenud või kui autor või esitaja on andnud vastava teose või esituse kasutamiseks üldsusele (määratlemata isikute ringile) tasuta litsentsi. Hea uudis ka IT-kogukonnale, sest seaduses on neile üks erand. Nimelt ei kohaldata kohustust arvutiprogrammide autorite suhtes.
Kes peab teavitama?
Teavitama peab see isik, kes kasutab mõne autori teost või esitust. Kui autorilepingust teost või esitust kasutavale isikule tulenevad õigused ja kohustused on läinud seaduse või tehingu alusel üle kolmandale isikule, siis lasub teavitamiskohustus vastaval isikul.
Keda tuleb teavitada?
Teavitada tuleb nii füüsilisest isikust autoreid ja esitajaid, kui ka neid, kes tegutsevad «omaenda ettevõtte kaudu» (FIE-d ja nö «ühemehe» OÜ ettevõtted. Teavitada tuleb üksnes autoreid ja esitajaid, kellel on vastava teose osas tekkinud autori- või esitajaõigused. Teavitamiskohustust ei teki selliste isikute osas, kes panustavad teose valmimisse või esitusse üksnes tehnilist laadi töödega.
Kuidas tuleb teavitada?
Teavet tuleb anda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kirjaga, millest jääb jälg maha). Igat asjaomast autorit või esitajat tuleb teavitada vähemalt kord aastas. Teave tuleb esitada viisil, mis on autori või esitaja jaoks arusaadav.
Millest peab teavitama?
Autorile või esitajale tuleb anda informatsiooni järgneva kohta:
- kuidas on tema teost või esitust kasutatud (näiteks kuidas on teos kättesaadav laiemale publikule);
- millist tulu on teose või esituse kasutamisest saadud (seejuures tuleb teavet anda kogu tulu, mitte üksnes kasumi kohta);
- millist tasu on autoril või esitajal õigus saada (kehtib eelkõige juhul, kui autori või esitaja tasu on lepingu alusel sõltuv teose või esituse kasutamisest);
- kui autori või esitaja õiguste kasutamiseks on sõlmitud all-litsentsilepinguid (ehk kui autori või esitaja õiguste kasutamise osas on sõlmitud kokkuleppeid kolmandate isikutega), tuleb anda informatsiooni ka teose või esituse kasutamise kohta all-litsentsisaajate poolt. Autori või esitaja nõudel tuleb anda informatsiooni ka all-litsentsisaaja isiku kohta.
Erisused
Seadus näeb ette kaks olulist erisust.
Esiteks, kui teavitamiskohustuse täitmine kujuneks teose või esituse kasutusest saadava tuluga võrreldes ebamõistlikult koormavaks, piirdub teavitamiskohustus sellisel tasemel teabega, mille esitamist võib mõistlikult eeldada. Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt võiksid siia alla kuuluda näiteks juhtumid, kus teose (näiteks raamatu) läbimüük on väga väike (0 või 1 eksemplar aastas). Samuti juhtumid, kus ühe teose autorite ja esitajate ring on äärmiselt suur. Näiteks muusikateose fonogrammi salvestamisel võib osaleda suur hulk lauljaid. Mõistlikuks võib pidada, et fonogrammitootja ei hakka arvestama välja iga muusiku panust ja sellest saadavat tulu. Tootja võib sel juhul jagada üldinfot muusikateose kasutamisest saadud tulu kohta.
Teiseks erisuseks on, et kohustust ei teki, kui autori või esitaja panus ei ole märkimisväärne. Näiteks laulu- ja tantsupidu – iga üksiku laulja või tantsija panus ei ole selline, et tema esituse suhtes tekiks teavitamiskohustus.
Iga autorilepingu alusel teost või esitust kasutav isik peab ise hindama, kas mõnel konkreetsel juhtumil oleks teavitamiskohustuse täitmine ebamõistlikult koormav või kulukas. Või kas autori või esitaja panus pole märkimisväärne. Lähtuda tuleb mõistlikkusest ning kohustuse peamisest eesmärgist – anda autorile või esitajale kui lepingu nõrgemale poolele infot, mille alusel oleks autoril või esitajal võimalik hinnata oma õiguste jätkuvat majanduslikku väärtust. Arvesse tuleb võtta ka konkreetse loomevaldkonna eripärasid, tavasid ja praktikat.
Üks nüanss veel. Loomingu autor või esitaja võib põhistatud taotluse alusel küsida ise infot, kuidas nende looming tellijale tulu teenib. Sellisel juhul peab tellija autorile või esitajale aru andma. Isegi kui see protsess tundub tema jaoks ebamõistlikult koormav või kulukas või ta hindab autori või esitaja panust tühiseks.
Kuidas edasi?
Esimese sammuna tuleks analüüsida olemasolevaid autorilepinguid. Nii saab selgitada välja millistest lepingutest tulenevalt ja kelle suhtes võiks teavitamiskohustus kohalduda. See tähendab, et tuleks hinnata:
- kas tegemist on autori või esitajaga, kes on loonud teose, mis on autoriõiguse seaduse alusel kaitstud;
- kas üldse ja kuidas seda teost kasutatakse (väljapoole ehk kasu saamisele suunatud kasutus või sissepoole suunatud ehk lõppkasutus);
- kas tegemist on autorilepinguga ehk autori või esitaja õiguste loovutamise või litsentsimisega;
- kas kohalduda võiks mõni seaduses ette nähtud erisus ehk kas teavitamiskohustuse täitmine oleks kasutusest saadud tuluga võrreldes ebamõistlikult koormav või kulukas, või kas autori või esitaja panus on käsitletav kui väheoluline.
Järgmiseks tuleks luua plaan, kuidas uusi meetmeid rakendada. Võib-olla peab muutma juba sõlmitud lepinguid, täiendama kasutusel olevaid lepingupõhju või koostama sootuks uued lepingupõhjad. Pea meeles, et lepinguga ei saa minna mööda seadusest. Autori või esitaja kahjuks kõrvalekalduvad tingimused (näiteks kokkulepe, et autorit või esitajat ei tule teavitada) on tühised. Läbi tuleks mõelda ka, milline võiks olla sobiv teavitamisvorm ja protseduur. Kui võimalik, võiks teavitamise muuta automaatseks.
Autoritel ja esitajatel on õigus nõuda teabe andmist alates 7. juunist 2022. Kuid nende õiguste rikkumisega on tegemist juhul, kui esmakordne teavitamine ei ole tehtud hiljemalt 7. juuniks 2023. Seadusandja ei ole näinud ette rahatrahvi juhuks, kui autorile või esitajale teavet ei anta.
Teavitamiskohustuse rikkumisel on autoril või esitajal õigus pöörduda autoriõiguste komisjoni poole, kes lahendab vaidluse poolte lepitamisega. Kui pooled lepitusmenetluse käigus kokkuleppele ei jõua, on kummalgi poolel õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.