Teavitamiskohustuse mõju on tagasiulatuv. Mida see tähendab? Teavitada tuleb ka neid autoreid ja esitajaid, kellega leping teose või esituse kasutamiseks on sõlmitud varem, kuid kelle autoriõigused jätkuvalt kehtivad. Ehk siis ei ole vahet, kas leping on sõlmitud enne või pärast 7. juunit. Teavitamiskohustus kohaldub kõigi kehtivate autoriõigustega kaitstud teoste ja esituste osas ühtmoodi.
Millistel juhtumitel tekib teavitamiskohustus?
Teavitamiskohustus tekib juhul, kui autori või esitaja loomingut või nende esitust (näiteks Liis Lemsalu live-kontserdi ekraanil näitamine) kasutatakse autorilepingu alusel.
Kohustust ei teki, kui tegutsed teose või esituse lõppkasutajana. Näiteks ettevõtja, kes tellib oma kontori ruumidesse mõne maali, ei ole kohustatud kunstnikku teavitama – kui ta just ei plaani oma ruumides galeriid avada.
Autorilepinguna tuleb käsitleda mis tahes lepingut, mille sisuks on autori või esitaja poolt õiguste loovutamine või nende osas litsentsi andmine (töövõtuleping, käsundusleping, litsentsileping jne). Teavitamiskohustus ei kehti töölepingutele siis, kui töölepingu alusel lähevad töötaja kui autori õigused tööandjale üle autoriõiguse seaduses sätestatud mahus automaatselt. Teavitamiskohustus tekib, kui tööandja maksab eraldi tasu õiguste loovutamise või litsentsimise eest.
Teavitamiskohustust ei ole, kui teose või esituse kasutamine on lõppenud või kui autor või esitaja on andnud vastava teose või esituse kasutamiseks üldsusele (määratlemata isikute ringile) tasuta litsentsi. Hea uudis ka IT-kogukonnale, sest seaduses on neile üks erand. Nimelt ei kohaldata kohustust arvutiprogrammide autorite suhtes.