Värvi tootmine Raplas: käsitööst robotite ja automaatika võidukäiguni

35. sünnipäeva tähistava värvide, pinnakattevahendite ja erikemikaalide tootja AkzoNobel Balticsi pikaajalisuse saladus peitub Raplas asuva tehase järjepidevas arengus.

Rapla tootmisüksuse pikem ajalugu ulatub ligi nelja aastakümne taha. AkzoNobeli tänane tehasejuht Kaido Täpsi sõnastab värvitootmise arengu lihtsalt, aga löövalt: «Päris alguses tegeldi sisuliselt 100% käsitööga, 2007 tuli esimene robot, nüüd räägime automatiseerimisest.»

Et tagada ettevõtte vähemalt sama pikk eluiga, loetleb Täpsi võtmetegureid, millele AkzoNobelis aina enam tähelepanu pööratakse: ohutus, jätkusuutlikkus ja teadmispõhine tootearendus.

AkzoNobel Baltics kuulub suurde üleilmsesse kontserni, mis tegutseb 80 riigis ja mille peakontor asub Amsterdamis. Sajakonna töötajaga Rapla tehas on üks neist – siin valmivad puidukaitsevahendid Baltikumi, Skandinaavia ning Kesk- ja Ida-Euroopa turgudele.

«Korporatsioon on seadnud eesmärgiks viia tööõnnetuste tagajärjel saadud vigastuste arv nullini,» lausub Täpsi. «Kõiki Akzo tehastes juhtuvaid õnnetusi analüüsitakse ja leitakse lahendus, mis välistab sama juhtumi kordumise tõenäosuse. Lahendust jagatakse teiste tehastega ning antakse üleilmne tähtaeg see kõikjal kohustuslikus korras rakendada.»

AkzoNobeli tehasejuht Kaido Täpsi (paremal) ja tootearendusjuht Andres Kehman.

Karli Saul.

Ka Raplas on hakatud protsessiohutuse täiustamisele järjest suuremat tähtsust omistama. Täpsi hindab kontserni nõuet äärmiselt vajalikuks ja tulevikuvaadet jaatavaks. «Inimeste tervise ja keskkonna kaitsmine on oluline, ehkki aeganõudev protsess. Investeerime igal aastal ohutuse tõstmisse sadu tuhandeid eurosid.»

Jätkusuutlikkus ja roheenergia käivad käsikäes

Jätkusuutlikkus on saamas viimase aja moesõnaks – ehkki üks mõistab seda üht-, teine teistmoodi. Ka Täpsi nimetab seonduvat teemaderingi väga laiapõhjaliseks ning lausub: «Lihtsustatult tähendab see AkzoNobeli jaoks jäätmete ja heidete vähendamist, inimeste-, toote- ja keskkonnaohutust, kvaliteeti ning energiatõhusust.»

«Mõistagi kogume jäätmeid tüübiti, võimalusel taaskasutame ja saadame ringlusse. Aga oleme katsetanud ka jäätmete tekke vältimist ja eelpuhastamist erinevate seadmetega, millest on välja koorunud erinevaid investeeringuid,» toob ta näite.

Jäätmemajanduse optimeerimise eesmärgil on tuvastatud kõik nende tekkeallikad ja muuhulgas alustatud jäätmete taaskasutusega tootmises. «Investeerime sigatamissüsteemi, et trasside puhastamiseks kuluks vähem pesuaineid. Oleme kõik tootmisprotsessid üle vaadanud pilguga, et toode ei saastuks mikrobioloogiliselt ning oleks kliendile ohutum, kauem kasutatav ja tekiks vähem jäätmeid,» kirjeldas Täpsi ning lisas, et ökoloogilise jalajälje vähenemisele aitab kaasa ka üha ohutum toorainete valim.

AkzoNobelis nähakse jätkusuutlikuma ning tarnija heaolu arvestavama homse poole pürgimisel ühe suure võimalusena rohelise energia laiemat kasutamist. Protsessi on otsustatud toetada läbi roheenergia ostu, ehkki see on muudest võimalustest veidi kulukam. Täpsi sõnul on Eesti tehas kontsernis seni üks väheseid, kus eesmärk juba täismahus saavutatud.

Andme- ja teadmispõhisus viib tarkade tulevikuotsusteni

Kvaliteetse tootearenduse võti peitub AkzoNobeli juhtide arvates teadmispõhisuses. «Kogume meeletul hulgal andmeid, analüüsime neid ja oskame teha targemaid otsuseid. Suuremahulist ja lihtsamat tööd mehhaniseerime, keerukamate ülesannete ohutu ja efektiivsema täitmise tarbeks koolitame oma kaadrit spetsialistideks,» kirjeldab Täpsi teadlikku teekonda.

 Ettevõtte tootearendusjuht Andres Kehman lisab oluliste teguritena tarneahela efektiivsemaks muutmise, keskkonna ja kliendi heaolu parandamise ning sõltuvuse vähendamise fossiilsetest kütustest.

 Kehman toob välja Easycare tootekontseptsiooni, mille keskmes on kauakestvad ja vähest hooldamist vajavad värvid ja puidukaitsevahendid. Puitmajade tootjatele on aga loodud erilahendused, mis aitavad muuta puitu kestvamaks, tõsta tulekindlust ja vähendada keskkonnaalast jalajälge.

Ta sõnab: «Tegutseme spetsiifilises valdkonnas, mis vajab spetsiifilisi teadmisi nii laboris kui tootmises. Näiteks valmistab Rapla tehas erinevalt paljudest teistest värvitootjatest ise oma toodetele moodsaid sideaineid. See võimaldab saavutada paremat kontrolli tarneahela üle ja tõsta liigsete kulutusteta toodete kvaliteeti. Kuna oleme trendiloojad värvikollektsioonide vallas, töötame igapäevaselt ka uute toonimisretseptide arendamisega.»

AzkoNobel pöörab suurt tähelepanu töötajate ohutusele.

Karli Saul.

Täpsi möönab, et aeg-ajalt saavutatakse kõrgem ohutus tootlikkuse hinnaga. «Peame mitmel rindel tootmise efektiivsuse tõstmise lahingut. Vähendame energiakasutust ja jäätmete teket, suurendame automatiseerimist, optimeerime protsesse, vahetame seadmeid välja. Tuvastame pidevalt kitsaskohti ja investeerime.»

2007. aastal paigaldati Rapla kompleksi villimisliinidele esimene robot. Aegamööda uuendus õigustas end ja mullu lisandus talle teinegi «kaaslane». Täpsi märgib, et ruumi on veel mõnegi roboti jaoks, ent esmajärjekorras keskendutakse kiirema tasuvusega investeeringutele. «Emaettevõte näeb investeeringu tasuvuse maksimaalse ajana kolme aastat. See on teinud meie elu veidi keerulisemaks, ometi oleme leidnud kümneid võimalusi. Näiteks on pakkimisliinid saanud arvukalt lisaseadmeid, mis automatiseerituse taset tõstavad.»

AzkoNobeli Rapla tehas

Karli Saul.

Tootmishinda on Täpsi sõnul suudetud järjepidevalt vähendada. «See tegur on aidanud meil konkurentsis püsida, ka korporatsiooni siseselt. Kui peaksimegi hinnavõitluses kaotama, aitab pidev tippkvaliteeti panustamine edumaad hoida.»

Rapla tehase arengulugu

1984 – tootmishoone pidulik avamine Rapla KEKis. Alustatatakse puidukaitsevahend Pinotex tootmist

1989 – valmib alküüditsehh ja avatakse laborimaja

1990 – alustatakse värvide ja lakkide tootmist

1999 – valmistoodangulao ja sprinklerikeskuse avamine ning ISO 9001 vastavussertifikaadi saamine

2001 – avatakse olmehoone ja Kopenhaagenist tuuakse üle puidukaitsevahendite tootmine

2005 – uue mahutipargi valmimine

2006 – hakatakse tootma Synteko põrandalakke

2007 – luuakse „uue põlvkonna» Pinotex. Värvitsehhi laiendamine ja esimese roboti paigaldamine villimisliinidele

2009 – Sadolin Spordihoone avamine

2015 – tootmiskompleksis hakatakse kasutama Rohelist Energiat

2016 – tootmiskompleksis hakatakse kasutama soojusenergiat, mida saadakse taastuvatest energiaallikatest

2017 – Rapla toodangut tarnitakse 25 riiki

2020 – Vene turu asemel keskendutakse Euroopa turgudele tootmisele

2020 – investeeringute fookusesse tõuseb protsessi-, keskkonna- ja inimeste ohutus