Hispaania avaliku sektori puudujääk kerkis mullu 8,51 protsendini sisemajanduse kogutoodangust ehk kõvasti kõrgemale 6 protsendi sihtmärgist, mis Euroopa Liiduga kokku lepiti.
Hispaania eelarvepuudujääk ületas 8,5 protsenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puudujääk osutus suuremaks isegi detsembris võimule tulnud paremtsentristliku valitsuse prognoosidest.
«Me paneme meetmed paika, et sellist liialdust enam ei tuleks,» ütles eile Madridis eelarveminister Cristóbal Montoro, olles avalikustanud «numbri, mille me Brüsselisse saadame».
Peaministri Mariano Rajoy Popular partei valitsus on juba käinud ELile peale, et pehmendada ametlikku eelarvedefitsiidi sihtmärki käesolevaks aastaks, mis on 4,4 protsenti SKTst. Nimetatud number näib nüüd olevat haardeulatusest väljas, arvestades eelmise sotsialistliku valitsuse pärandit ja riiki peatselt ähvardavat majanduslangust.
Investoritele viimased numbrid ilmselt ei meeldi: esiteks on Hispaania riigisektor kulutanud mullu 91,34 miljardit eurot rohkem, kui tuludena laekus. Teiseks ei ole lõhe võrreldes 2010. aastaga praktiliselt üldse vähenenud – siis oli puudujääk 98,17 miljardit eurot.
Ja seda vaatamata sellele, et 2010. aasta mais rakendati väidetavalt karmid kasinusmeetmed, sealhulgas maksukergitused ja 5-protsendine riigitöötajate palkade kärbe.
Teine müsteerium on, miks sotsialistliku valitsuse rahandusminister Elena Salgado ja tema asetäitja José Manuel Campa väitsid veel detsembris, et riik täidab 2011. aastal 6 protsendi eesmärgi.
Rajoy ja tema ministrid kinnitavad, et on täis otsustavust kärpida puudujääki, edendada kasvu ja vähendada enam kui 5 miljonilist töötute armeed, kuid nad seisavad silmitsi samasuguse keerdküsimusega nagu Kreeka poliitikud: mida enam nad kärbivad kulutusi ja tõstavad makse, seda enam majandus tõenäoliselt kokku kuivab, mis omakorda vähendab maksulaekumisi ja toob kaasa nõudmised uute kulukärbete ja maksukergituste järele.
Praktiliselt kohe pärast ametisseastumist kuulutas Rajoy valitsus aastaks 2011 välja 9 miljardi euro eest kulukärpeid ja 6 miljardi euro eest maksukergitusi; tõenäoliselt võib märtsi lõpus oodata selliste meetmete lisa ka 2012. aasta eelarves.
Hispaania ärieliit ja poliitikud on üldiselt tervitanud uue valitsuse samme tööjõuturu liberaliseerimiseks ja otsust kohustada pankasid panema kõrvale ekstra 50 miljardit eurot halbade kinnisvaralaenude katteks.
Paljud on aga pettunud, et eelarvereform kulgeb aeglaselt. Nad kahtlustavad, et Rajoy ja Montoro hoiavad kõige karmimaid meetmeid tagasi kuni Andaluusia piirkonna kohalike valimisteni 25. märtsil. Arvamusküsitluste valguses peaks Popular partei võitma, lüües sotsialistid välja ühest nende viimstest poliitilistest kantsidest.
Andaluusia on pindala poolest suurim autonoomne piirkond Hispaanias.
Nagu eile selgus, tekitasid valdava osa ülemäärastest kulutustest (1,64 protsenti 2,51 protsendist) autonoomsete piirkondade valitsused.
Montoro ütles aga, et ei taha kedagi ega midagi eraldi süüdistada. «Vastutame me kõik,» ütles ta. «Vastutab Hispaania.»
Copyright The Financial Times Limited 2012