Import kasvas pea kolmandiku

Pärnu kaubasadam. Foto: Ants Liigus

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport aprillis, võrreldes 2021. aasta sama kuuga, neli protsenti ning import 31 protsenti. Impordi kiirem kasv suurendas kaubavahetuse puudujääki, mis ulatus aprillis 542 miljoni euroni.

Eestist eksporditi kaupu jooksevhindades ligi 1,6 miljardi ja imporditi 2,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk suurenes 2021. aasta aprilliga võrreldes 439 miljoni euro võrra, teatas amet.

Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi pressiteates välja, et aprilli nii suure kaubavahetuse puudujäägi põhjustasid mineraalsed kütused, mille import oli 228 miljoni euro võrra suurem ekspordist. «Mineraalsete kütuste sissevedu suurenes enim Leedust 87 miljoni euro võrra, Soomest 78 miljoni euro võrra ja Venemaalt 33 miljoni euro võrra,» ütles Puura.

Kaupadest eksporditi aprillis kõige rohkem puitu ja puittooteid, mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat ning elektriseadmeid. Võrreldes möödunud aasta aprilliga, suurenes enim ehk 46 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete – sealhulgas okaspuidust liistude, hööveldatud kuuselaudade ja liimpuidu – eksport, 32 miljoni euro võrra põllumajandussaaduste ja toidukaupade – näiteks rapsiõli, toorpiima ja juustude – ning 21 miljoni euro võrra mitmesuguste tööstustoodete, sealhulgas kokkupandavate puitehitiste väljavedu. Enim, vastavalt 51 ja 33 miljoni euro võrra, vähenes mineraalsete kütuste ja elektriseadmete eksport.

Eesti suurim ekspordipartner oli Soome, järgnesid Läti ja Rootsi. «Soome eksporditi enim metallkonstruktsioone ja mootorite osi, Lätti elektrienergiat ja sõiduautosid, Rootsi kommunikatsiooniseadmeid ja kokkupandavaid puitehitisi. Väljavedu kasvas kõige rohkem Lätti, Soome ja Rootsi. Lätti kasvas enam elektrienergia, Soome metallkonstruktsioonide ning Rootsi kokkupandavate puitehitiste eksport,» lisas Puura.

Reeksport Eestist kasvas 16 protsenti, kodumaiste kaupade väljavedu aga jäi eelmise aasta aprilli tasemele. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 70 protsenti kogu kaupade ekspordist. Kõige rohkem suurenes Eesti päritolu puidu ja puittoodete, kokkupandavate puitehitiste ning metalli ja metalltoodete eksport.

Kaupadest imporditi enim mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, metalle ja metalltooteid, transpordivahendeid ning elektriseadmeid. Kõige rohkem ehk 222 miljoni euro võrra kasvas mineraalsete kütuste, sealhulgas maagaasi ja mootorikütuse, ja elektrienergia, 60 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete ning 40 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete sissevedu.

Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Leedust ja Venemaalt. Enim kasvas sissevedu Soomest, Leedust ja Lätist. Soomest imporditi rohkem mootoribensiini ja elektrienergiat, Leedust mootorikütuseid ning Lätist maagaasi.