OECD kärpis Ukraina sõja tõttu majanduse kasvuprognoosi
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) hoiatas kolmapäeval, et Venemaa kallaletung Ukrainale läheb maailmamajandusele kalliks maksma, kärpis 2022. aasta kasvuprognoosi ja ennustas kiiremat inflatsiooni.
OSCE hinnangul kasvab maailmamajandus sel aastal kolme protsendi võrra. Detsembris ennustati 2022. aastaks 4,5-protsendist kasvu.
Inflatsioon peaks prognooside põhjal peamiselt arenenud riikidest koosnevas 38-liikmelises OECD-s kahekordistuma ja ulatuma 8,5 protsendini, mis on kõrgeim tase alates 1988. aastast.
«Maailm maksab Vene sõja eest Ukraina vastu kõrget hinda,» kirjutas OECD peaökonomist ja peasekretäri asetäitja Laurence Boone, tuues välja ka «meie silme ees hargneva humanitaarkriisi».
«Määr, mil kasv on madalam ja inflatsioon kiirem, sõltub sellest, kuidas sõda kulgeb, kuid on selge, et kõige raskema hoobi saavad kõige vaesemad,» ütles Boone, lisades, et sõja hind on kõrge ja seda tuleb jagada.
Enne sõja puhkemist oli maailmamajanduse väljavaade aastatel 2022–23 valdavalt soodne ning kasv ja inflatsioon pidanuks naasma laastava Covid-19 pandeemia järel normaalsele tasemele, märkis OECD.
«Ukraina invasioon, aga ka suurlinnade ja sadamate sulgemine Hiinas tulenevalt nulltolerantsipoliitikast Covidi suhtes on loonud uue kogumi kahjulikke šokke,» lisas organisatsioon.
OECD pidi raporti avaldama juba märtsis, kuid lükkas selle sõjast tingitud ebakindluse tõttu edasi. Toona teatati, et konflikt võib kärpida maailma SKT-kasvu üle ühe protsendipunkti.
Maailmapank langetas enda prognoosi teisipäeval, viies selle 4,1 protsendilt 2,9 protsendile. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) langetas prognoosi aprillis pea ühe punkti võrra 3,6 protsendile.
OECD ennustab Ühendriikide majanduskasvuks 3,7 protsenti ja Hiina omaks 2,5 protsenti võrreldes varem prognoositud 5,1 ja 4,4 protsendiga. Euroala SKT peaks kerkima 4,3 protsendi asemel 2,6 protsenti, Suurbritannia väljavaade viidi 4,7 protsendilt 3,6 protsendile.
OECD tõi riskidena lisaks sõjaga seonduvale välja võimaluse, et baasintressi tõstmine inflatsiooni ohjeldamiseks võib anda kasvule oodatust suurema hoobi, samuti pole selge, mis suuna võtab Covid-19 pandeemia.