N, 2.02.2023

Vene nafta import Euroopasse on kasvanud

Carl-Robert Puhm
, majandusajakirjanik
Vene nafta import Euroopasse on kasvanud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 10
Druzhba naftatoru viib musta kulda Ungari nafta- ja gaasifirmale MOL Group.
Druzhba naftatoru viib musta kulda Ungari nafta- ja gaasifirmale MOL Group. Foto: ATTILA KISBENEDEK/Scanpix

Kuigi mai lõpus Euroopa Liidus kokkulepitud Venemaa naftaembargo kõlab lootustandvalt, on Euroopa pärast Ukraina sõja algust Venemaalt ostetava nafta hulka hoopis suurendanud, kirjutab The Economist.

Energiaturgude analüüsifirma Argus Media andmetel tarniti Venemaalt Euroopasse jaanuaris 750 000 barrelilt naftat päevas, kuid aprillis olid kogused kasvanud 16 protsenti, 857 000 barrelile.

Ka ei ole Euroopa Liidu aasta lõpus jõustuv embargo absoluutne, vaid kehtib ainult mereteed pidi liikuvate toornafta ja naftasaaduste suhtes. See must kuld, mida Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele tarnitakse torujuhtme kaudu, on ajutiselt sanktsioonidest vabastatud, eeskätt Ungari vastuseisu tõttu.

Economisti teatel saavad torunaftat kasutavate riikide rafineerimistehased nüüd selge konkurentsieelise, kuna nende sisendiks on Uurali toornafta, mis kaupleb Brentist tunduvalt madalamal tasemel. Argus Media andmetel said torunaftat kasutavad rafineerimisettevõtted mais konkurentidega võrreldes kuni 40 dollari suuruse allahindluse barreli pealt.

Saksamaa vähendab koguseid, teised mitte

Družba (vene keeles sõprus) torujuhe varustab naftarafineerimistehasid nii Tšehhis, Saksamaal, Ungaris, Poolas ja Slovakkias. Kui kaks suurimat tarbijat Saksamaa ja Poola on nõustunud aasta lõpuks enda kraani kinni keerama, siis ülejäänud riigid on saanud erandi.

Kuigi Saksamaa ja Poola loobumise järel kaoks Euroopa turult umbes 90 protsenti tänastest Venemaa nafta kogustest, on jätkuvalt ebaselge, millal Euroopa Liidus Vene naftast täielikult loobutakse, sest Tšehhi, Slovakkia ja Ungari väidavad, et muudele toornafta allikatele üleminek oleks kulukas ja keeruline.

Slovakkia toetus 2021. aasta novembris Venemaa naftale 92 protsendi ulatuses, Ungari saab Venemaalt 65 protsenti oma kogustest. Mõlemad riigid impordivad peaaegu kogu Vene nafta Družba kaudu.

Saksamaa on Družbaga ühendatud Euroopa riikidest täna ka ainus, kes on pärast Ukraina sõja puhkemist importi reaalselt vähendanud. Jaanuaris sai Euroopa suurim majandus Družba kaudu poole enda nafta kogustest, aprillis vaid kolmandiku.

Ungari ja Poola on läinud aga teises suunas ja nad on importi hoopis suurendanud. Seda suuresti aga rafineerimistehaste ja nende omanike tõttu, kel on täna vähe rahalisi stiimuleid Venemaa tarnetest loobumiseks.

Omaette küsimus on ka see, kui raske on erandi saanud riikidel tegelikult Venemaa naftast loobuda. Ungari energiafirma MOL Group on varem öelnud, et suudab Horvaatiast tuleva torujuhtmele toetudes Venemaa nafta asendada. Nüüd ütleb Ungari aga Viktor Orbáni suu läbi, et vajaliku taristu ehitamiseks kulub neli aastat ning Vene nafta impordi täielik keelustamine viskab tema riigi majandusele «aatomipommi».

ELi liidrid nõuavad aga Družba erandi ülevaatamist ning see võib Euroopa riikide sõprussuhted taas proovile panna, kirjutab The Economist.

Märksõnad
Tagasi üles