Kooperatiivide ärimudel: mitte ainult kasum ehk kahel jalal seista on kindlam kui ühel

Anu Puusa. Foto: Kuvatõmmis videost.

Kooperatiivid annavad praeguses keerulises maailmas võimaluse kasumi teenimist ning kogukonna teenimise eesmärki tasakaalustada, et meil oleksid sellised ettevõtted, nagu me tahaksime. Kui tahame muuta maailma paremaks, peame ise olema osa lahendusest. Kooperatiivid lubavad meil seda rolli täita, kinnitas Ida-Soome ülikooli juhtimisprofessor Anu Puusa Coopi 120. juubelifoorumil.

Puusa sõnul loodi kooperatiivid algselt turutõrgete likvideerimiseks ja ekspluateerimise ning kapitalismi surve vähendamiseks. Samas ei ole tema kinnitusel kooperatiividel midagi pistmist kommunismiga. Tegemist on äriettevõtetega, kuid nende ainus eesmärk ei ole mitte vaid kasumi teenimine, vaid koostöö ning kogukonna tugevdamine. «Kooperatiivid väljendavad ja kehastavad seda, et koostöö teeb tugevaks,» lausus Puusa.

«Kahel jalal seismine on palju kindlam kui ühel,» kinnitas Puusa, põhjendades, miks vaid kasumi teenimisele keskendumine ei ole jätkusuutlik ning kasumi ja heaolu liikmetega jagamine ning kogukonda panustamine.

Kooperatiivid on organisatsioonid, mille omanikeks on organisatsiooni liikmed, kellel kõikidel on üks hääl. Liikmed kontrollivad organisatsiooni ning tegevus on neile kasulik.

Maailmas on üle kolme miljoni kooperatiivi, millega on seotud üle miljardi inimese. Need kooperatiivid annavad tööd 250 miljonile inimesele.

Puusa kinnitusel teeb kooperatiivide liikumise tugevaks inimeste võimalus ise otsustada. Samas on mündil ka teine külg, mis eeldab aktsiivsust. Ehk kooperatiivide eduka toimimise eeldus on inimeste aktiivne osalemine.

Mis muudab kooperatiivid unikaalaseks?

Puusa sõnul on selleks kooperatiivide duaalne iseloom. Ühest küljest on kooperatiiv äriettevõte. Teisalt on selle loonud sotsiaalne grupp, kogukonna liikmed ning ettevõtmisel on sotsiaalne roll. Sarnaselt tavalise äriettevõttega peab ka kooperatiivil olema elujõuline äriidee ning ettevõtmine peab olema suuteline turul konkureerima ning oma konkurentsieeliseid ära kasutama. Kooperatiivi tegevus lähtub aga liikmete vajadusest. «See on investeerimisettevõtetest täiesti erinev äriloogika. Kooperatiivide eesmärk ei ole kasumit maksimeerida, vaid kasumi optimeerimine, et jätkusuutlikult tegutseda. Kui tavalised äriettevõtted üritavad maksimaalselt kasumit teenida, siis kooperatiivid teenivad kasumit, et tegutseda,» rääkis Puusa.

Kooperatiivide jaoks on oluline leida tasakaal kahe erineva ja teineteist täiendava eesmärgi vahel. Kui ühistus vaid kasumikkust rõhutada, võib liikmelisus teisejärguliseks muutuda. Samas kui liikmete huvidele liigselt rõhku panna, võib tegevus ohtu sattuda. Seetõttu ongi Puusa sõnul tasakaalu leidmine väga oluline, kuid muudab kooperatiivide juhtimise raskeks. 

Arvestades meie aja vaimu, kus armutult konkurentsi ning kasumi maksimeerimist rõhutatakse, tuleb ka kooperatiivset tegutsemist rohkem selgitada ning Puusa kinnitusel tuleks neid põhimõtteid noortele juba koolis õpetada. «Mõnikord seostub äritegemine noorte jaoks selliste tugevate väärtustega nagu ahnus, egoism, isetegevus jms,» rääkis Puusa. «Kooperatiiv annab läbitestitud vastuse, kuidas tasakaalustada kasumit ja eesmärki. Kui tahame muuta maailma paremaks, peame ise olema osa lahendusest. Kooperatiivid lubavad meil seda rolli täita,» lausus ta.