Kriisiplaan ⟩ Riik otsib Hiiumaa lennuliinile varuvedajaid
8. juuni 2022, 11:24
Transaviabaltika teeb oma viimased lennureisid Tallinna ja Hiiumaa vahel järgmisel kolmapäeval ja seni pole teada, kas või kes jätkab lennuliini teenindamist järgmisest neljapäevast.
Kolmapäeva hommikul oli transpordiametis järjekordne kohtumine Transaviabaltika esindajaga. Transpordiameti ühistranspordi osakonna juhataja Mihkel Mäekeri sõnul on lennufirma suhtumine muutunud konstruktiivsemaks, kuid mis saab pärast 15. juunit, on endiselt ebaselge.
«Konstruktiivsemaks on nad muutunud selles mõttes, et nad on hakanud meie vaatest aru saama,» selgitas Mäeker.
Paralleelselt on transpordiamet alustanud läbirääkimisi ka teiste lennuettevõtjatega ja küsinud neilt indikatiivseid pakkumisi, et näha, mis võiks lennuühenduse hind riigile olla. Neid pakkumisi ei ole veel laekunud.
Lepingut üles ka ei ütle
Mäekeri sõnul pole transpordiametil kunagi varem sellist juhtu olnud, kus lepingupartner ütleb poole peal lepingu üles. Riik peab vaatama, kuidas tänases õigusraamistikus korrektselt käituda, et kõik oleks ka viie aasta pärast vaadates juriidiliselt korrektne. Samas on olukord väga segane, sest Transaviabaltika ei ole lepingut ametlikult üles öelnud.
«Meie oleme algatanud lepingu rikkumise menetluse ja saatnud neile küsimused, millele nad peavad reedeks vastused andma,» ütles Mäeker. «Meie prioriteet on, et lennuühendus Hiiumaaga ei katkeks pärast 15. juunit.»
Transaviabaltika peab täpsustama, millest on nende lendude katkestamine tingitud ja kui suur mõju sel on teenuse osutamisele. Praegu ei ole riik lennuettevõttele lepingu rikkumise eest trahvisummat esitanud, sest seda saab määrata alles menetluse lõpus sõltuvalt ettevõttelt saadud vastustest, ütles Mäeker.
Leping Transaviabaltikaga kehtib 2024. aasta mai lõpuni. Mäekeri sõnul on riik valmis omalt poolt lepingut täitma tähtaja lõpuni.
Kärdla-Tallinna vahel lennureise tegev Leedu lennukompanii Transaviabaltika lõpetas möödunud nädalal lennupiletite müügi ja asus tühistama ettemüüdud reise. Lennufirma soovis riigilt hooldus- ja remondikulude hüvitamist, kuid selles suhtes kokkulepet ei saavutatud. Kütusekulude kasvu hüvitamine oli lepingusse kirjutatud ja seda on riik tasunud.