/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/01/10/14301419t1h711f.jpg)
Euroopa Liidu ametnikud tervitasid teisipäeval lepet kehtestada blokis ühised miinimumpalga reeglid, ehkki Rootsi ja Taani olid sellele vastu.
Rootsi ja Taani on ELi miinimumpalga nõude vastu
Liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi läbirääkimistel ei sätestatud kindlat alampalga summat, küll aga kriteeriumid, mille alusel tuleb tagada «küllaldase» alampalga kehtestamine igas riigis.
Reeglid muutuvad kohustuslikuks 21 liikmesriigile 27-st, kui määrus liikmesriikides vastu võetakse, mis võib võtta veel kaks aastat.
Rootsi ja Taani teatasid, et on määrusele vastu, pidades seda poliitiliseks sekkumiseks nende palgasüsteemi, mis tugineb kollektiivlepetele. Määruse heakskiitmiseks oli vaja aga vaid kvalifitseeritud häälteenamust ehk 15 liikmesriigi heakskiitu.
Määrus ei hakka kehtima kuues ELi riigis, kus palgataseme määramisel kasutatakse ametiühingute ja tööandjate kollektiivlepinguid. Need riigid on Austria, Küpros, Taani, Soome, Itaalia ja Rootsi.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles, et uued reeglid kaitsevad töö väärikust ja tagavad, et töö saab tasustatud, samal ajal pidades lugu riiklikest traditsioonidest ja sotsiaalpartnerite autonoomiast.
Alampalga sätestamise kriteeriumide seas on selle suhe mediaanpalga ja riigi elukallidusega, samuti tuleb tagada, et see ei süvendaks soolist palgalõhet.
Miinimumpalga tase varieerub liikmesriigiti kõvasti, ulatudes 322 eurost kuus Bulgaarias 2202 euroni kuus Luksemburgis, selgub 2021. aasta andmeist.