Autoomanikel on piir käes: bensiini ostmine on vähenenud kümnendiku (7)

Merike Lees
, majandusajakirjanik
Copy
Bensiini hind on vähendanud autoomanike bensiini tarbimist.
Bensiini hind on vähendanud autoomanike bensiini tarbimist. Foto: Erik Mclean / Unsplash

Maksu- ja Tolliameti kütusemüügi koondandmed maikuu kahe viimase nädala kohta näitavad, et mootoribensiini müüginumbrite langustrend on süvenenud. Maikuus müüdi kokku tanklates 24,2 mln liitrit mootoribensiini, mis jääb kütusemüüjate sõnul 2,2 miljoni liitri võrra alla baasaastale 2019.

Eesti Õliühingu tegevjuht Mart Raamat selgitas, et kuna nii 2021. kui ka 2020. aasta müüginumbreid mõjutasid COVID-19 tõkestamiseks kehtestatud piirangud, siis ei anna eelmise aastaga müüginumbrite võrdlemine täieliku pilti kõrgete hindade mõjust müüginumbritele.

«Võttes baastarbimiseks 2019. aasta, siis joonistub sellest välja märgatav 8,5-protsendiline müügimahtude langus terve maikuu jooksul, mai lõpus oli lagus aga 10 protsenti,» sõnas Raamat.

Vaadates tänast bensiinihinna rekordit tanklates ei välista Raamat, et juunikuine tarbimise vähenemine ulatub juba 20 protsendini.

Euroopa Komisjoni Oil Bulletini andmetel oli keskmine mootoribensiini müügihind Eesti tanklates mai kahe viimase nädala vältel 1,99 eurot/L, mis oli 9,3 senti kõrgem kui mai esimeses pooles.

«Näeme selgelt, kuidas kõrged hinnad pärsivad inimeste ostuvalmidust. Kuna tervelt 80% mootoribensiinist tarbitakse kodumajapidamiste poolt, siis annab just selle kütuse tarbimine hea hinnangu Eesti inimeste ostujõu kohta,» märkis Raamat.

Kuigi diislikütuse tarbimine tõusis, siis kütusesektori hinnangul jääb ka see prognoosidele alla.

«Hindame müügimahtude kasvu võrreldes perioodiga, kui kehtis veel 12,1 senti kõrgem diislikütuse aktsiisimäär ja kui varasemalt oleme näinud keskmisel diislikütuse jaemüügi kasvu 24% võrra, siis mais pidurdus see 19%-ni. Diislikütus tarbitakse küll valdavalt ettevõtluses, kuid müügimahtude langus tuleneb hinnanguliselt ka siin just eratarbijate koguste vähenemisest.»

Kütusesektori esindaja märgib, et mootoribensiini puhul kehtis Eestis ka varasemalt Euroopa keskmisest kõrgem aktsiisimäär. «Nüüd on valdav enamus ELi riike astunud samme kütusehindade langetamiseks. Vaid üksikud riigid, kus kehtisid Eestist kõrgemad kütustele kehtestatud maksud, ei ole midagi tarbijate kaitsmiseks ette võtnud,» märkis Raamat.

Raamatu sõnutsi ei pea paika rahandusministeeriumi hinnang, et kõrged hinnad tarbimist ei vähenda.

«10-protsendiline tarbimise langus on ikka selgelt teistpidine indikatsioon, tõusvate hindade puhul ronib langusnumber veelgi suuremaks. Arusaadavalt mõjuvad kõrged hinnad tarbijagruppidele erinevalt ja võib karta, et just madalama sissetulekuga kodumajapidamiste liikuvus on saanud kõige rohkem pihta. Juhul kui riik ei otsusta kütusehindade langetamiseks samme astuda, siis ootab Eesti inimesi ees kahjuks sombune suvi,» nentis Raamat.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles