Eesti Euroopa esirinnas ⟩ Inflatsiooni aeglustumist ei maksa loota ka suvel

Prisma poodides on õiged hinnad ja e-poe hinnad ühtlustatakse kassasüsteemis maksmise hetkel. Pildil ei kajastu tänased hinnad. Foto: Prisma

Energiahindade tõus kiirenes mais 84 protsendini. Tegemist on euroala kõrgeima näitajaga, mida võib osalt seletada energia suure osakaaluga tarbimiskulutustes ning börsihindade kiire kandumisega majapidamiste kommunaalarvetesse.

Laiapõhjaline tarbijahindade tõus on hoogsalt jätkumas pea kogu Euroopas ning ületamas turuosaliste ootusi. Eesti vastav näitaja on eelkõige energia kiire kallinemise tõttu euroala kõrgeim, ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas.

«Piisab vaid jälgida iga nädal kütuse postihindu, mis annab aimu ebatervest olukorrast maailmaturul,» märkis Pungas. «Mai algusega võrreldes tõusis bensiiniliitri hind koguni 22 senti, mis tähendab enam kui 10-protsendilist kallinemist ühe kuuga.»

Samas lisaks energiale on meil oodatust enam tõusnud toiduainete, tööstuskaupade ja teenuste hinnad. Sisendite kallinemine on ettevõtetel olnud märkimisväärne ning arvestades siinset paindlikumat hinnakujundust ning jätkuvalt tugevat nõudlust, on võimalik kulude kasvu lõpphindadesse lisada. Tarbimist on elavdanud ka koroonapiirangute leevendamine ning täiendavalt on sõjapõgenikega kaasnenud nõudluse tuntav suurenemine üüri- ja majutusteenuse osas.

Energiahindade tõus kiirenes maikuus 84 protsendini, mis on pea kaks korda kiirem euroala keskmisest ehk 39 protsendist. Hinnatõusu erinevuse põhjuseks on eelkõige elekter ja gaas, mille kallinemise osas on Eesti euroala esirinnas.

Seda võib Pungase sõnul osalt seletada energia suure osakaaluga tarbimiskulutustes ning börsihindade kiire kandumisega majapidamiste kommunaalarvetesse. Lisaks said kevadel läbi energia leevendusmeetmed, mis aitasid pehmendada eelmainitud energiakandjate hinnatõusu. Osa euroala riikides, kus on levinud pikaajalisemad fikseeritud paketid, jõuab hinnatõus kohale lamedama tõusutrendiga.

Toiduhinnad on aastaga tõusnud 17 protsenti, oluliselt on kallinenud kõik peamised toidukaubad. Ka toidu osas on hinnatõus laias laastus kaks korda kiirem kui euroalal. Esile tõusevadki Balti riigid, hoogsaim toidu kallinemine on toimunud Leedus.

Arvestades väga kõrgete energiahindade püsimist ka lähikuudel, kus oma osa on Venemaale kehtestatud naftaembargol, ning sellest tulenevat survet sisendhindadele, ei ole tarbijahindade tõusu märgatavat pidurdumist suvekuudel ilmselt oodata, märkis Pungas.