Kuigi Eesti ettevõtted püüavad jätta muljet, et hinnatõusu põhjuseks on kulude kasv, siis tegelikult ei ole see sugugi alati nii, hindab Eesti Panga ökonomist Sulev Pert.
Eesti Pank: üle 10% palgatõus pole ettevõtetele probleem (2)
Pert toob tänases statistikaameti maikuu tarbijahindade muutuse teate kommentaaris välja, et lisaks kulusurve hinnatõusule saab Eestis rääkida ka suure nõudluse põhjustatud hinnakasvust ― kiire sissetulekute kasv, pandeemiaajal kogunenud hoiuste ja II pensionisambast välja võetud raha käikulaskmine ning ka riigi kulutuste kasv on hinnatõusu andnud oma panuse. «Seda, et elav nõudlus on võimaldanud ettevõtetel hindu tõsta kulude tõusust kiiremini, näitab muu hulgas kasumite jõuline kasv,» tõdes Pert.
«Ühtlasi peegeldab kasumite suurenemine seda, et üle 10% küündiv keskmine palgatõus ei ole ettevõtete jaoks veel kontimurdvaks muutunud,» lausus ta.
Statistikaameti andmetel kerkisid kaupade ja teenuste hinnad mais eelmise aasta sama ajaga võrreldes 20 protsenti. Aprilliga võrreldes kerkisid hinnad 1,9 protsenti.
Suurima mõjuga oli elektri ja mootorikütuste kallinemine. Elektri puhul pole Perti sõnul toimunud toimunud hooajalist hinnalangust ja selle börsihind on muutunud väga heitlikuks. Nafta maailmaturuhinna tõus on jätkunud ning kütuste kallinemist on soodustanud ka euro vahetuskursi nõrgenemine. Vene-Ukraina sõda põhjustab toiduainete ja tootmiseks vajalike sisendite kallinemist.
Tema hinnangul püsib inflatsioon ka lähikuudel kiire. Suur osa tarbijakorvi kallinemisest on seotud majapidamiste suurenenud kulutustega energiale ning tulevikutehingute järgi jääb energia hind kõrgeks ka lähiajal.
«Kallim energia kandub tootmis- ja jaotuskulude kaudu teistegi kaupade ja teenuste hinda ehk muudab hinnatõusu laialdasemaks ja ilmselt ka püsivamaks, sest energia hinnamõju läbikandumine võtab aega,» rääkis Pert. «Inflatsioonitempo olulist aeglustumist pole seetõttu lähiajal oodata.»