Euribor jõudis nulli ⟩ Miks on intressitõus hea uudis?
6. juuni 2022, 15:29
Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul tähendab pikalt miinuses olnud euribori nulli jõudmine paljude inimeste jaoks küll kodulaenu kallinemist, kuid on majanduse tervise seisukohalt hea uudis.
«Kuue kuu euribor, millega on Eestis seotud kõige rohkem kodulaene, jõudis täna nulli. See tähendab, et paljude jaoks ootab nende igakuist kodulaenumakset peagi ees mõningane suurenemine. Rusikareegel on, et kui inimesel on 100 000 euro suurune laen ja selle intress kallineb ühe protsendipunkti, siis suureneb laenu tagasimakse 50 euro võrra,» selgitas Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
Kuigi laenuintresside tõus võib tunduda hirmutav, on see Uusküla sõnul majanduse olukorda vaadates tegelikult hea uudis, sest intressimäära tõstmine tähendab hinnatõusu raugemist ning pikemas plaanis on see inimestele ka rahakotisõbralikum.
«Seega keskpankade suund intressitõstmistele on õige, kuna olukord, kus laenuintressid on madalad ja inflatsioon kõrge, ei saa kesta pikalt. Kui inflatsioon kerkib liialt kõrgele, muudab laenuintresside tõus raha kallimaks ning rahustab tarbimist, mistõttu ka hinnatõus raugeb,» märkis Uusküla.
Rusikareegel on, et kui inimesel on 100 000 euro suurune laen ja selle intress kallineb ühe protsendipunkti, siis suureneb laenu tagasimakse 50 euro võrra.
Luminori peaökonomist soovitab kiire hinnatõusu olukorras olla inimestel teadlikum tarbija ning ka oma tarbimisharjumused üle vaadata. «Ärge olge nõus iga hinnatõusuga ja võimalusel vahetage müüjat või vahetage seni kasutatud toode odavama vastu,» ütles Uusküla, kelle sõnul kasutatakse vahel võimalust hindade tõstmiseks vaid seetõttu, et kõik ju tõstavad.
«Mõelge, mis osa tarbimisest on vajalik ja mis mitte ning säästke seal, kus võimalik. Näiteks tühja tuba pole mõtet kütta,» toonitas ta.
Energiahindade tõus on üks suur osa üldisest hinnatõusust, kuid siin mängivad Uusküla sõnul majanduslikud loogikad praegu vähe rolli. «Energiahindade liikumised on praegu geopoliitilise olukorra ja valitsuste otsuste ning otsustamata jätmiste tulemused. Ettemääramatust on selles osas hetkel palju,» nentis Uusküla.