Üürikorterite puudus Tallinnas on muutnud korteriomanikud veelgi valivamaks – mõni üürileandja ei taha oma pinnale sõjapõgenikke või teisest rassist üürnikku, samuti lemmikloomade või isegi lastega peresid.
Kas üürileandja tohib valida üürnikku?
1Partner Kinnisvara maakler Helle Kärdi-Paabo peab sellist nii-öelda silmaklappidega ette ärakeelamist üksjagu ebamõistlikuks. «Edukast ettevõtjast üksikema või kena paarike hästi hoitud kassiga võivad olla palju kindlamad kliendid, kui näiteks välismaalasest keskealine mees,» selgitab ta.
Tema soovitab korteriomanikul kõigi huvilistega esmalt ikkagi kohtuda. «Isegi kui sul on väljaüürimiseks ainult üks korter, tuleb asjale läheneda kui äritehingule, kus on oluline saada võimalikult madala riskiga võimalikult suurt tulu.»
«Kui väga see ka korteriotsijat ei kurvastaks või isegi ärritaks, tasub meeles pidada, et see objekt on kellegi teise isiklik ning kallihinnaline vara,» selgitab Kärdi-Paabo ja soovitab üürnikul mõelda mõne oma hinnalise eseme väljalaenamise peale.
Põhjendatud riskide maandamiseks soovitab maakler vajadusel kasutada lisatagatisi. «See käib mõlema poole kohta. Kui üürilevõtja tahab omanikuga kaubale saada, aga viimane kahtleb, siis tasub ka ise initsiatiiv võtta ja lisatagatisi pakkuda. Olgu selleks siis usaldust lisavad soovitajad või tavapärasest suurem deposiit.»
Tegelikult ongi põhiküsimus, kuidas tunda ära potentsiaalselt probleemne üürnik ja maandada riskid. «Arusaadavalt tuleb üürnikuga suhelda – üks hea küsimus on, kui kauaks ta kavatseb sinu korterit üürima jääda ja mis ta nii-öelda pikem plaan on,» soovitab Kärdi-Paabo.
«Kuigi nii tugevasti üürileandja poole kaldu turuolukorda on raske iseseisva Eesti ajaloost meenutada, siis kõrgete üürihindade kõrvalt ei ole kuhugi kadunud ajatud riskid ja nende eest mis tahes välistused tegelikult ei kaitse. Ütlus «Üheksa korda mõõda, üks kord lõika» kehtib ka selles äris,» võtab Kärdi-Paabo teema kokku.