Sisuturundus

Biotoodete tootmine – samm Põhjamaade suunas

6. juuni 2022, 11:36

Kõlab üllatuslikult, kuid esimese vabariigi ajal oli Eestis tugev puidu keemilise ümbertöötlemise tööstus ja teaduslik baas selle arendamiseks. Kui põlevkivitööstuse teadmisi ja traditsioone suudeti aastatega hoida ja edasi arendada, siis puidu väärindamine pöördus kahetsusväärselt loojangule. Samas nii metsarikkas riigis nagu Eesti peaksime ka täna suutma toota kasulikke tooteid kogu metsas saadavast puidust, mitte eksportima toorainet Skandinaaviasse, kus tootmist tehakse meie eest, luues kangaid, plaste, hügieenitooteid, aga ka miljoneid tulu ja tuhandeid töökohti.

Keskkonnateadlikud tarbijad pööravad üha enam pilke säästlike materjalide poole, tõstes aastast-aastasse globaalset nõudlust biotoodete järele. Bio tähendab siin eelkõige taastuvatest materjalidest toodetud ja ümbertöötlemisele suunatavaid materjale. Juba sada aastat kasutatakse biomaterjalide tootmiseks puitu, millest eelmisel sajandil toodeti eelkõige erinevaid paberisortimente. Nüüdseks, tänu uutele tehnoloogiatele ja tehtud arendustööle, saab madalakvaliteedilisest puidust toota väga suure osa tarbekaubast, mida kaasaegne inimene oma eluks vajab.

Suurtööstusena on Viru Keemia Grupp alati tundnud huvi suurte, huvitavate tööstusprojektide vastu. Juba kolmandat aastat on tehtud usinat eeltööd Ida-Virumaale biotoodete tootmiskompleksi rajamise võimaluste uurimiseks. Tootmiskompleks kasutaks Eesti metsadest saadavat mädanenud, kõverat, kahjustatud puitu, et toota tooraineid kangatööstuse, farmaatsia ja kosmeetika jaoks. Tegemist on paberipuiduga, mida praegu kas põletatakse energia saamiseks või eksporditakse aastas ligi kolme miljoni tihumeetri ulatuses Skandinaaviasse. Veel enam, valmis biotooted imporditakse omakorda Skandinaaviast Eestisse tagasi, mis tähendab mõttetut süsinikku emissiooni, Eestile saamata jäänud tulu ja potentsiaalselt ka kõrgemaid hindu. Ernst & Young on hinnanud, et sellise väärindamata puidu eksportimisega kaotab Eesti ligikaudu 300 miljonit eurot aastas, mis oleks meie riigile suureks abiks eriti praegusel keerulisel ajal.

Biotootmine – loomulik metsarikka riigi tunnus

Biotoodete tehased ei ole meie piirkonnas midagi uut. Täna töötab Soomes ja Rootsis erinevatel hinnangutel umbes 50 biotootmiskompleksi ja laiendamist või ehitamist ootab veel ligi kümme projekti. Soomes alustati just hiljuti mullu uue tehase ehitamist, mis toodaks aastas 1,5 miljonit tonni biotooteid. Laiemalt läheb Skandinaavias ligi 60% kogu metsaraiest biorafineerimisse. Seevastu Baltikumis ei ole ühtegi kaasaegset biotootmist ja tänu VKG plaanile oleks Eesti selles valdkonnas teerajaja.

VKG biotoodete tulevases valikus on tselluloosi, lahustuva tselluloosi, biokeemia ja bioenergeetika tooted. Edasi töötlemise arendamisel keskendub VKG ennekõike lahustava tselluloosi kasutusvõimaluste laiendamisele. Lahustuvat tselluloosi kasutatakse alates tekstiilkangastest kuni bioplastikuteni, mille uuendatud tootmistehnoloogiat arendab hetkel TalTechi inseneride meeskond eesotsas professor Andres Krummega.

Mis puudutab aga igale Eesti inimesele südamelähedast metsateemat, siis kuigi VKG kompleks kasutaks aastas ligikaudu 2–2,3 miljonit kuupmeetrit paberipuitu, räägime täna eelkõige eksporditava puidu ümbersuunamisest riiki sisse. Lisaks saab puuduse korral importida vajaminev puit Leedust ja Lätist, kus hetkel tootmiste arendamisest ei räägita.

Suur pilt ja Eesti võimalused kliima toetamiseks

Lisaks CO² emissioonide vähendamise eesmärgile on biotootmine rahvusvahelises kasvutrendis tingituna aina suurenevast vajadusest asendada naftatooteid taastuvatest materjalidest toodetud toodetega ning soovist vähendada puuvilla kasutamist rõivatööstuses.

Detailsemaks minnes on biotootmise roll rohelise tuleviku loomisel veelgi olulisem. Nii võimaldab biotootmine arendada biokütuseid ja peenkeemiat kosmeetika, farmaatsia ja teiste kõrgtehnoloogiliste tööstusharude jaoks. Näiteks täna tangivad meie piirkonna lennukid (hetkel küll osaliselt) Helsingis biokütusega ning EL nõuab juba, et osa õhutranspordist kasutaks teatud osakaalus biokütuseid. Tulevikus on trend mõistagi veel tugevam ja ilmselt hakkab hõivama ka maapealset transporti. Eestis pole aga alustatudki selle olulise suuna arendamisega. Jõuline liikumine biokütuste poole on mõistetav, sest erinevatel hinnangutel moodustavad just transpordisektori CO² heitmed ligi 70% kogu Euroopa heitmetest.

Tagasi maa peale ehk numbrid ja julgeoleku argumendid

Kuid vaatame otsa hetkeolukorrale – kus on VKG algatus täna ja mida see tähendab riigi ja Ida-Virumaa jaoks? Hetkel on VKG plaan hindamise ja uuringu faasis, mis kestab vähemalt aastani 2024. Kui mõelda ehitusele, siis see algab kõige varasemalt aastal 2025 ja kestab 2–3 aastat. Juba hetkel küünib investeeringu suurus miljardi euroni, aastatega see ilmselt kasvab ning tähendab muuhulgas ka otsest panustamist Eesti logistika-, keemia-, masina-, tehnika-, energeetika- ja arendus- ja teiste sektorite käibesse. Kompleks suudaks toota kuni 500 000 tonni biotooteid ning taastuvat elektri- ja soojusenergiat ligikaudu 730 GWh aastas, mis on praeguse tasemega võrreldes +35%. Eesti majandusse tooks arendusprojekt tagasi ligikaudu 250 miljonit eurot aastas.

Numbrite kõrval on äärmiselt oluline, et biotoodete loomine aitab toetada Ida-Virumaad, kuhu luuakse 250 otsest ja ligi 1000 kaudset töökohta, mida piirkond eriti vajab üleminekuajal. Lisaks tähendaks see olulist lisa KOV-idele, kes saavad jällegi investeerida kohalikku kogukonda.

Uue tootmise loomiseks on Ida-Virumaa ideaalne asukoht, kus on aastakümneid tegutsenud edukalt põlevkivi- ja keemiatööstusettevõtted. See tähendab, et siin on juba olemas toimiv infrastruktuur, näiteks teed, veevarustuse trassid ja elektriliinid, ilma uusi ehitamata. Sellega vähendatakse oluliselt lokaalseid keskkonnamõjusid ja keskkonnakoormust – sisuliselt oleks tegemist olemasoleva infrastruktuuri taaskasutusega. Põhjamaade eeskujul järgib VKG kõige rangemaid Euroopa Liidu keskkonnanõudeid nii õhupuhtuse kui ka veepuhastuse ja -kasutuse osas. Tootmiskompleks hakkaks kasutama kaasaegseimat paindlikku KRAFT-tehnoloogiat, mis on puidumassi keemiliseks töötlemiseks parim võimalik tehnoloogia. Sama tehnoloogia valiku on teinud Skandinaavia suurimad biotoodete tootjad ja peamised arendamisel olevad suurprojektid.

VKG eesmärk on luua tootmiskompleks, mis toetab kohalikku majandust, Eesti kliimaeesmärke ning muudab Eesti puidu kodumaal väärtuslikuks tooraineks keskkonnasõbralikele materjalidele. Kogu projekti arendatakse avatult koostöös kohalike elanikega. Nii luuakse väärtust kõikidele osapooltele – kohalikule kogukonnale, omavalitsusele, riigile ning arendajale.

Puidu väärindamine on keskkonnasäästlik ning pika väärtusahelaga. Biotoodete ning nendest valmistatavate lõpptoodetega puutume meie igapäevaelus kokku igal sammul.