Uute sõiduautode müük kerkis mullusele tasemele

Uued sõiduautod ületamas Eesti-Läti piiri Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Maikuus kosus Eestis uute sõiduautode turg jõudsalt ja kerkis peaaegu eelmise aasta maikuu tasemele.

Eestis müüdi mais 2174 uut sõiduautot, mis jääb möödunud aasta maikuu tulemusele alla vaid 1,5 protsenti. Tänavu on viie kuuga klientidele üle antud kokku 9143 uut sõiduautot, mida on 11,5 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil.

Järjest enam on populaarsust kogunud maasturid ja nii oligi maikuus suurima osakaaluga segment keskmised maasturid, mis moodustasid 37,8 protsenti kõigist müüdud uutest sõiduautodest. Jätkuvalt moodustavad enam kui 40 protsenti kõikidest uutest sõiduautodest alternatiivkütuseid kasutavad autod. Mais müüdi hübriidautosid 779, elektriautosid 87 ja CNG gaasiautosid 21.

Automarkidest oli mais peajagu teistest üle Toyota, milliseid anti klientidele üle 578. Järgnesid Škoda ja Volkswagen, vastavalt 257 ja 223 sõiduautoga. Mudelite edetabeli esikolmikusse mahtusid mais ainult Toyota mudelid, neist populaarseim oli 214 autoga Toyota RAV4, järgnesid Toyota C-HR (103) ja Toyota Corolla (96).

Tarbesõidukite turg on jätkuvalt languses ja mais müüdi uusi tarbesõidukeid 431, mida on 15,7 protsenti vähem kui mullu. Viie kuu kokkuvõttes on Eestis uusi tarbesõidukeid müüdud kokku 2231, mis jääb eelmise aasta sama perioodi tulemusele alla 10,7 protsenti. Automarkidest oli tarbesõidukite müügis edukaim Renault 93 sõidukiga, järgnesid Toyota ja Ford, vastavalt 59 ja 50 sõidukiga. Veokite segmendis olid mais võrdselt 27 veokiga edukaimad Scania ja Volvo.

AMTELi tegevjuhi Arno Sillati sõnul iseloomustavad «Ameerika mäed» automüügis ilmekalt maailmas toimuvaid sündmusi ja keerulist majandusolukorda.

«Üldisest üles-alla liikumise trendist oluliselt rahulikumalt kasvab elektriautode müük, vastates maikuus protsendi sajandiku täpsusega AMTELi prognoosile 2022. aastaks ehk 4 protsendile kogumüügist,» ütles Sillat.

Seda on vähem, kui Euroopa Liidus keskmiselt, kuid siin on oma põhjused: väiksemates võrdlusklassides mõjutab müüki toetuste puudumine ning selleta tuntavalt kõrgem hind.

«Suurt pilti vaadates tuleb kahjutundega tõdeda, et sõiduautode tootmises ei näe Euroopa Liit täna kohta muudele alternatiividele ning meie oma kütus biometaan selles osas erandit ei saanud. Tarbesõidukite sektoris me ei räägi elektriautode puhul veel protsentidest, vaid üksikutest sõidukitest, mis meie teedele on tulnud. Hinnavahet katab tööautode puhul roheline marketingihoob «kraam keskkonnasõbralikult kohale toimetatud»,» ütles Sillat.