/nginx/o/2022/06/06/14606796t1hca8a.png)
/nginx/o/2022/06/06/14606914t1h8325.png)
Elame põneval ajal – ühelt poolt süveneb iga päevaga energiakriis, teisalt on käimas aktiivne rohepööre, mille eesmärk on jõuda energiatootmises süsinikuneutraalsuseni. Kuidas seda saavutada ja ühtlasi kriis seljatada? Ekspertide sõnul on vaid üks võimalus: liita omavahel erinevad energiatootmise võimalused, näiteks päikese- ja tuulepargid ning tuumajaam ja välistada järk-järgult fossiilsetel kütustel põhinevad energialiigid.
«Kliimaeesmärgid on ambitsioonikad ning mõtleme kõik koos, kuidas jõuda aastaks 2050 süsinikuneutraalsuseni. Paraku sõltub Eesti energeetika täna veel väga suures osas fossiilsetest kütustest, nagu maagaas ja põlevkivi,» nendib Fermi Energia keskkonnajuht Diana Revjako. Fermi Energia soovib ehitada Eestisse Euroopa kõige keskkonnasõbralikumad uue põlvkonna väikesed (300 MW) moodultuumajaamad, mis annaksid olulise panuse Eesti energeetika keskkonna- ja süsinikujalajälje vähendamisse ning tagaksid seejuures ilmast sõltumatu, stabiilse ja hea hinnaga elektri.
«Ma ei taha sugugi väita, et tuumaenergia on ainus energiatootmise viis. Ent käsikäes päikese- ja tuuleenergiaga oleks tuumajaam ainuõige valik andmaks meile stabiilsust, eriti hetkedel, kui päike ei paista ja tuul ei puhu. Kui vaadata erinevate riikide süsinikujalajälge reaalses elus, siis on selge, et ilma tuumaenergiata olevad riigid sõltuvad siiski suurel määral fossiilsetest kütustest (kivisüsi ja maagaas). Meeldib see meile või mitte, kuid tuumaenergia tagab vajamineva stabiilsuse ning on võti jõudmaks soovitud süsinikuneutraalsuseni,» lisab Revjako.
Miks just tuumajaam? Sest tuumajaam võimaldab reaalselt dekarboniseerimist energeetikas – teame ju, et u 73% CO2 on pärit energeetikast. Kui Eesti tahab olla keskkonnasõbralik, energiasõltumatu ja samas ka energiat eksportiv riik, on vaja meil toota stabiilset ja rohelist energiat. Fermi Energia lähtub oma tegevustes sotsiaalse vastutuse põhimõtetest ja on enda jaoks määratlenud ka ESG põhimõtted. Üheks oluliseks Fermi eesmärgiks on väikese tuumajaama CO2 jalajälg – lähtume Rootsi eesrindliku ettevõtte Vattenfalli tuumajaama maailma ühest parimast CO2 jalajäljest, mis on 4,1 grammi kilovatt-tunni kohta. Kui väike see täpselt tuleb, selgub pärast lõpliku tarneahela välja kujunemist. Võrdluseks: kivisöe CO2 jalajälg jääb üle 300 grammi kilovatt-tunni kohta.
Tänane tuumaenergia on ohutu ning «salaja» seda ei ehita
Fermi Energia üheks tuumpõhimõtteks on avatus. Iga sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtte kohus on arutelud kogukonnaga, teabe jagamine, aus ja avatud diskussioon ning järelkasvu haridusse panustamine. Vaid sellisel kujul on tänapäeval võimalik vastutustundlikult toimetada. Selge on see, et tuumaenergia tekitab inimestes mitmesuguseid tundeid ja uuringud näitavad, et need tunded on seotud suuresti sellega, milline on inimeste teadlikkus antud valdkonnas.
Revjako ise on töötanud varasemalt põlevkivitööstuses ning ka talle ajas sõna «tuumajaam» esimesel korral hirmu peale, eriti pärast Tšornobõli katastroofi seriaali nägemist. Olles täna teadlik väikese tuumajaama tehnoloogiast ja ohutuspõhimõtetest, on ta veendunud, et tuumaenergia on üks ohutumaid ja puhtamaid energiatootmise viise. «Esiteks on tehnoloogia palju arenenud. Teiseks võetakse Eestis kasutusele praktiliselt kõige uuem saadaolev tehnoloogia ning kolmandaks elimineeritakse hoolika projekteerimise käigus kõik kriitilised kohad ja võimalikud negatiivsed mõjud. Tuumajaama ehitamine on täppisteadus, kus ei tehta mööndusi.»
Tuumaenergia alase teadlikkuse tõstmine ühiskonnas on Fermi Energia kohus, sest meie riigis puudub praktiline kogemus ses valdkonnas, samas eeldab antud energia kasutuselevõtt põhjalikku arutelu. «Diskussioon peaks olema sisuline, mitte fragmentidel või emotsioonidel põhinev. Sisuliseks aruteluks on vaja teadmisi valdkonnst. Seetõttu panustamegi aktiivselt teadmiste tõstmisse läbi erinevate arutelude, stipendiumite, suvekoolide ja ekskursioonide.»
Lisaks teadlikkuse tõstmisele ühiskonnas on Fermi Energia üks ESG põhimõtetest töötajate väga tugeva väljaõppe tagamine. Selleks käivad töötajad väljaõppel ja koolitustel näiteks Kanada ja Rootsi tuumajaamades, samuti rahvusvaheliste tuumaorganisatsioonide (IAEA) ja Soome ning Rootsi riiklike regulaatorite juures. Kolmel Fermi Energia asutajal on ka tuumaalane doktorikraad.
Tuumaenergial on pikaajaline positiivne sotsiaalmajanduslik mõju
Fermi Energia äriplaan on tehtud nii, et planeeritava tuumajaama ehitamisse ei kaasata riigi vahendeid – tootmise toetusi ja subsiidiumeid Fermi Energia ei vaja. Samas suudetakse müüa elektrienergiat pikaajalise fikseeritud hinnaga 55–60 eurot megavatt-tund, mis on oluliselt soodsam tänastest turuhindadest. Seega oleks tuumajaam hea partner Eesti tööstustele, pakkudes neile pikaajalist stabiilset energiahinda. Täna on ettevõtjatel keerukas oma investeeringuid planeerida, kuna elektrihind on äärmiselt volatiilne. Tuumajaam tõstaks läbi soodsa ja pikaajaliselt stabiilse elektri hinna edukalt Eesti tööstuste konkurentsivõimet.
«Lisaks toob tuumajaama ehitamine mitmel viisil kasu kohalikule omavalitsusele, kuhu jaam tuleb. Seda tänu infrastruktuuri, tööhõive, ümbritseva keskkonna arendamise ning turismi ergutamise läbi tuumajaama kõrvale rajatava külastuskeskuse. Tuumajaamade vastu on maailmas suur huvi ning prognooside järgi külastab aastas ühte tuumajaama umbes 10 000 turisti. Seega annab külastuskeskus omakorda lisaboonuse kohalikele äridele ja ergutab turismi antud piirkonnas,» tutvustab Revjako.
Kuna tuumajaama eluiga on 60–80 aastat ja selle töös hoidmisega on hõivatud umbes sada keskmisest kõrgemalt tasustatud töötajat, on inimestel põhjust paikseks jääda. Seda enam, et Fermi Energia on oma projektis arvestanud umbes 40 miljoni euro suuruse investeeringuga kohalikku taristusse – ehitada välja teed ning elamurajoon tuumajaama töötajatele.
/nginx/o/2022/06/06/14606970t1hd6f1.jpg)
Jaama kasutegur on üle 90% ja heitmeid tekib minimaalselt
Skandinaavias asuvad tuumajaamad töötavad 93% ajast, mis tähendab, et jaam toodab enamiku ajast energiat. Tuule puhul on sama arv 20–40%, kuigi ka tuulepargid on rajatud 100% võimsusega tööks, ehitusmaterjalid on kasutatud ja maa hõivatud. Kuna tuumaenergia kütus uraan on energiatihe, siis piisab Eesti vajaduse katmiseks aastas vaid 21 tonnist uraanist. Pealegi ei vajata tuumajaama ehitamiseks nii palju haruldasi või limiteeritud saadavusega metalle nagu päikesepaneelide ja tuulikute valmistamiseks. Tuumaenergia materjalide vajadus on kümme korda väiksem kui tuulikutel ja 16 korda väiksem päikesepaneelidel toodetud energiaühiku kohta.
Kuna tuumaenergia puhul pole tegemist põlemisprotsessiga, siis puuduvad sealt Virumaal tavaliselt probleemiks olevad õhuheitmed nagu SO2, tolm ja lõhnahäiringut tekitavad ained. Siiski peljatakse tuumajaama puhul tekkivaid kõrgradioaktiivseid jäätmeid ja tuumakütuse tarneahela turvalisuse küsimusi tekib inimestel tihti. «Nii jäätmekäitlus kui tarneahel on tuumajaama puhul ääretult olulised ning meie eesmärk on juba projekteerimise käigus tarneahel paika panna ning arvestada lisaks kvaliteedile ja turvalisusele ka tarnijate CO2 jalajälge. Peame olema veendunud, et komponendid oleksid tulnud konkreetsest kontrollitud kohast, mitte kolmandatest riikidest, kus on kasutatud lapstööjõudu või tekitatud reostust. Seetõttu on meie partnerid näiteks Kanada ja Prantsusmaa, kelle tegevus vastab Euroopas seatud kõrgeimatele nõuetele,» selgitab Revjako.
Ta lisab, et tuumaenergia jäätmetega tuleb samuti tegeleda hoolikalt, samas arvestades praktikat pole tõenäoline, et nendega midagi juhtub. «Jäätmeid tekib vähe ja neid plaanitakse esmalt taaskasutada Prantsusmaal. Pärast taaskasutamist jäätmed klaasistatakse, tänu millele ei reageeri nad enam ümbritseva keskkonnaga. Pärast taaskasutamist tuleb jäätmeid jahutada mitukümmend aastat spetsiaalses hoidlas ning seejärel lastakse nad kilomeetri sügavusele graniitsesse kihti maa alla. Aja jooksul jäätmete kiirgus kaob – kuna nad on hästi pakendatud, nad pole reageerimisvõimelised ja asuvad allpool põhjavett, ei kujuta jäätmed endast mingit ohtu.»
Kui võrrelda kivisöe ja tuumajaama jalajälge, siis 1000 MW elektrilise võimsusega kivisütt põletav elektrijaam põletab kolm miljonit tonni kivisütt aastas ja tekitab seitse miljonit tonni erinevaid jääke, milleks on põhiliselt lenduvad gaasid, lendtuhk ja koldetuhk. Sama võimas tuumajaam kasutab 25 tonni uraani aastas ja tekitab vaid ühe tonni kõrgradioaktiivseid ümbertöödeldud jäätmeid, mida saab turvaliselt geoloogiliselt ladustada. Eestisse planeeritavast ühest 300 MW jaama tegevusest tekiks tuumajäätmeid viis kanistrit aastas. Kokku plaanib Fermi Energia ehitada kaks kuni neli väikest tuumajaama võimsusega 300 MW. Näiteks terve Baltikumi vajadus on neli sellist väikereaktorit.
Euroopa Liidu Teadusuuringute Ühiskeskus (Joint Research Centre – JRC) hindas tuumaenergia tootmise kogutsükli mõjusid nii kliimaeesmärkide kui ka keskkonnamõjude osas, pöörates erilist tähelepanu tuumajäätmetele. JRC raport kinnitas, et tuumaenergia tootmine ei kahjusta inimeste tervist ega keskkonda rohkem kui ükski teine jätkusuutlik energiatootmise tehnoloogia ehk tuumaenergia vastab roheenergia tingimustele, on jätkusuutlik ning sobib Euroopa Liidu taksonoomiasse.