/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2022/06/05/14606373t1h70f1.jpg)
- Saastekvootide kauplemisüsteem kodumajapidamistele ja eraautodele on sotsiaalselt vastuvõetamatu.
- Autoomanikele mingit kergendust oodata ei ole.
- Hoolimata kallist saastekvoodist on fossiilsetest kütustest energia tootmine jälle tasuv.
Euroopa Parlament hääletab sel nädalal kliimapaketi kõige mahukamat osa, päästes eraisikud CO2 kvoodikaubandusest.
Euroopa Komisjoni algatusel oleks ka kodumajapidamised pidanud hakkama arvestama CO2 heitega. Nii nagu seda praegu teevad näiteks elektrijaamade omanikud. Euroopa Parlamendi läbirääkimistel aga leiti, et selline kohustus võib avaliku arvamuse rohepöörde vastu häälestada. Seega hääletab parlament selle ettepaneku maha.
Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjoni esimees Pascal Canfin (saadikurühm Renew, valitud Prantsusmaalt) ütles kolmapäeval Brüsselis ajakirjanikele, et CO2 kauplemissüsteem kodumajapidamistele ja eraautodele on sotsiaalselt vastuvõetamatu.
«Kui majapidamistele ja eraautodele kehtestada CO2 hind, võib kaotada ühiskonna toetuse rohepöördele,» lausus Canfin.
Canfini sõnul jääb kehtima Euroopa Komisjoni ettepanek, et CO2 kauplemine tuleb veoautodele ja ärihoonetele. Eraisikute vabastamine otsesest CO2 maksust aga tähendab, et senisest palju vähem raha koguneb Social Climate Fundi, sest seda pidi rahastatama muu hulgas ka selle maksu tuludest.
Canfin märkis, et praegune kõrge energiahind sunnib niikuinii kodumajapidamisi energiat säästma ja investeerima taastuvenergiasse. Näiteks õhksoojuspumpadesse või päikesepaneelidesse, mille tasuvusaeg on kõrge elektrihinna tõttu lühenenud mõne aastani. Seega pole vaja CO2 maksuga kodumajapidamisi survestada.
Canfin juhtis tähelepanu, et geopoliitika ja Euroopa kliimapoliitika pole vastuolus, sest mida vähem kasutada energiat, seda suurem on ka sõltumatus Venemaast.
/nginx/o/2022/06/05/14606379t1hc7c1.jpg)
Autoomanikel pääsu pole
Canfin ründas ajakirjanike ees tööstusettevõtete juhte. Canfin võrdles Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjoni liikmeile osaks saanud lobistide survet tsunamiga. «See on olnud lobitsunami. Kui lobistide ettepanekud kokku panna, siis kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine aastaks 2030 mitte ei vähene 55 protsenti, vaid kasvaks 40 protsenti,» märkis Canfin.
Canfin soovitas, et kui mõne tööstusettevõtte juht ütleb, et Euroopa Komisjoni rohepöörde ettepanek ei sobi, siis öelgu ka sinna juurde, milline oleks parem poliitika, et planeet oleks ka edaspidi elamiskõlbulik.
Autoomanikele mingit kergendust oodata ei ole. Canfini sõnul on sisepõlemismootoriga sõiduauto eluiga 15 aastat, seega peaks viimane CO2 õhku paiskav auto müüdama Euroopa Liidus aastal 2035. Vastasel korral poleks võimalik saavutada eesmärki, et Euroopa Liit on kliimaneutraalne aastal 2050.
Euroopa Liitu tuleb ka CO2 tollimaks. See tähendab, et väljastpoolt Euroopa Liidu toodavate tööstuskaupade ja -toorme eest peab maksma piiril CO2 maksu võrdselt kohaliku tööstusega. Seda põhjusel, et tööstusel on Euroopas vaja osta CO2 kvoote, kuid mujal maailmas seda teha pole vaja. «See ei ole protektsionism; see oleks protektsionistlik, kui Türgi tööstus peaks maksma rohkem. Praegu seame piiril tingimuse, et kõik tööstusettevõtted maksavad sama palju nii Euroopas kui ka väljaspool,» selgitas Canfin.
Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed ei kuulu keskkonnakomisjoni. Seega piirdub nende panus Euroopa Liidu ühe tähtsama poliitika kujundamisse hääletamisega suures saalis.
Hollandist valitud europarlamendi liige Mohammed Chahim kritiseeris ajakirjanike ees tasuta jagatavaid CO2 kvoote. Eestis saab neid näiteks põlevkiviõlitööstus.
Chahim ütles, et Euroopas on majandusharusid, kus tasuta kvooti saadakse rohkem, kui on tootmiseks vaja. «Ettevõtjad teenivad tasuta saadud kvoote müües miljoneid eurosid,» märkis Chahim.
Chahim ironiseeris ettevõtjate üle, kes kritiseerivad Euroopa rohepööret. «Kõik tahavad muuta maailma, aga ise muutuda keegi ei taha,» lausus ta.
Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjoni liige, Saksamaalt valitud Peter Liese ütles, et tal on kahju, et kodumajapidamised jäid CO2 kvoodikaubanduse kohustusest välja. «Mulle oli see valus kompromiss, sest tahtsin, et võimalikult lai spekter oleks kvoodikaubanduses: autod, majad ja tööstuse kütmine,» ütles Liese. «Mõistan, et peame hoolitsema inimeste ja majapidamiste eest, aga meil on ka rikkad inimesed, kel on suured majad ja paadid. Nemad peaks maksma CO2 emissiooni eest, aga seda ei õnnestunud ettepanekusse sisse suruda.»
Ähvardav energiavaesus
Liese märkis, et kuigi eraisikud pääsevad CO2 kaubandusest, pole neil pääsu ikkagi oma autode uuendamisest. Liese sõnul peavad liikmesriigid leidma viisid, kuidas kulukat ja valusat autopargi vahetamist toetada.
Roheliste fraktsiooni liige Sarah Matthieu (Belgiast valitud) ütles, et kvoodikaubanduse piirangute tõttu tuleb ka sotsiaalne kliimafond väiksema mahuga. See tähendab, et Euroopa Liidul on vähem raha väiksema sissetulekuga inimeste toetamiseks.
Matthieu ütles, et vaesemate inimeste osa CO2 heites on nagunii väike, seega pole ka tähtis, et nad oleks osalised kohustuslikus kvoodikaubanduses. «Praegused energiahinnad lükkavad inimesed vaesusse, kui sinna liita ka CO2 hind, siis on olukord veel hullem, inimesed satuvad energiavaesusse,» ütles Matthieu. «Pole vaja olla raketiteadlane, et mõista, et paljud inimesed ei pääse praegu liikuma ja elavad energiavaesuses.»
/nginx/o/2022/06/05/14606383t1hb2d4.jpg)
Matthieu märkis, et liikmesriigid peavad mõõtma energiavaesust ja inimesi aitama.
Kuid reaalsus on, et eelmise aastal vallandunud energiakriis on üle Euroopa kasvatanud CO2 õhkupaiskamist. Seda põhjusel, et hoolimata kallist CO2 kvoodist on fossiilsetest kütustest, näiteks põlevkivist, energia tootmine jälle tasuv. Euroopa Parlamendi liikmete meelest tähendab Ukraina sõda ja sellega kaasnenud energiahindade tõus ainult seda, et rohepöördega tuleb veel hoogsamalt edasi minna.
Euroopa Parlamendi liige Niels Fuglsang (sotsiaaldemokraat, Taani) ütles ajakirjanikele, et üleminek taastuvenergia kasutamisele aitab üle saada Vene nafta embargo tagajärgedest või ka Vene gaasi kasutamisest loobumisest.
Kui Eesti majandusministeerium peab näiteks hoonete soojustamist üle jõu käivaks ülesandeks ja akadeemik Jaak Aaviksoo arvas, et mõistlik inimene seda ei tee, siis Euroopa Parlamendi liikmed on teistsugusel seisukohal.
Euroopa Parlamendi liige Ciarán Cuffe (rohelised, Iirimaa) võttis asja kokku lihtsalt ja selgelt: «Kui soojustame maju, siis isoleerime Putinit Euroopast.»
Loogika siinjuures on väga lihtne: mida vähem energiat tarbida, seda vähem on seda vaja Venemaalt importida. Viimane toetab aga otseselt president Vladimir Putini sõjamasinat.