Saksa parlament kiitis reedel heaks miinimumpalga tõstmise 12 euroni tunnis, nagu kantsler Olaf Scholz oma mulluses valimiskampaanias lubas.
Eelnõu kiideti alamkojas heaks ülekaaluka häälteenamusega ning lisaks vasaktsentristlikule koalitsioonile avaldas sellele toetust ka vasakpoolne erakond Linke. Konservatiivne CDU ja paremäärmuslik AfD jäid erapooletuks.
Alampalga tõstmine kolmandiku võrra mõjutab umbes 6,2 miljonit inimest Saksamaa 45,2 miljonist tööealisest elanikust.
Seaduse kohaselt tõuseb alampalk kahes astmes: 1. juulil 8,82 eurolt 10,45 eurole ja 1. oktoobril 12 euroni.
Tööminister Hubertus Heil ütles, et otsus puudutab lugupidamist raske töö suhtes ja et paljude madalapalgaliste jaoks tähendab see nende elu suurimat palgatõusu.
Palgatõus oli Olaf Scholzi üks põhilisi lubadusi septembris peetud valimistel, kuid sellel on ka kriitikuid.
Osa eksperte kardab, et see tõstab palga- ja hinnasurvet ajal, mil inflatsioon on juba niigi ebatavaliselt kiire.
Mais tõusid tarbijahinnad 7,9 protsenti, mis on taasühinemisjärgse Saksamaa rekord.
Palga-hinna spiraal
Äriliit Familienunternehmen viis läbi küsitluse 800 ettevõtte seas, millest selgus, et 89 protsenti ärijuhte kardavad palga-hinna spiraali. Eriti mures ollakse sektorites, millele avaldab survet toormehindade tõus.
Põllumajanduslobi DBV hoiatas, et palgakasvu «tohutu» mõju eest.
Teiste sõnul on töötasu tõstmise riskid märksa väiksemad.
Mõistlik palgatõus on majanduse stabiliseerimiseks vajalik, ütles mõjuka majandusinstituudi DIW president Marcel Fratzscher.
Ametiühingud nõuavad seejuures isegi suuremad palgatõusu, et viia töötasu kooskõlla hüppeliselt tõusnud elukallidusega.
Ajutine inflatsioon ei ole riigi jaoks nii kahjulik, kui seda on töötajate ostujõu kahanemine, märkis Saksa ametiühingute liidu DGB juht Yasmin Fahimi.
Mitmes sektoris on töölistel käsil läbirääkimised uute palgalepete üle.
Terasetööstuses on tuhanded töötajad viimastel päevadel streikinud, et nõuda 8,2-protsendist palgatõusu.
Eestis on 2022. aasta töötasu alammäär 654 eurot ja minimaalne tunnitasu 3,86 eurot. Mai alguses tegi Eesti Ametiühingute Keskliit sundkulude ja energiahindade järsule tõusule viidates Eesti Tööandjate Keskliidule ja valitsusele ettepaneku tõsta erakorraliselt 1. juulist miinimumpalk 700-le eurole ja suurendada samale tasemele ka tulumaksuvaba miinimum. 25. mail kolmepoolsel kohtumisel ametiühingute, tööandjate ja valitsuse esindajate vahel väljaöeldud seisukohad kinnitasid aga ametiühingute kartusi, et alampalk jääb poolest aastast tõstmata ning hinnatõusudele ei paista leevendust ka tulumaksuvaba tulu tõusust. Sestap teatasid ametiühingud, et neil on vabad käed liituda hinnatõusuvastaste protestiliikumistega, kui neil on ühiskonnas pinda.