Cleveroni aktsiapakkumine: osa on tavainvestoritele, osa ainult rikastele

Cleveroni robotkuller toimetab paki kohale viie kilomeetri ulatuses ja liigub tavalisel linnatänaval nagu auto. Foto: Cleveron

Cleveron tegi teatavaks esmaspäeval algava aktsiapakkumise tingimused.
 

Avalikult pakutavate Cleveron Mobility aktsiate arv on kuni 2 673 795 aktsiat. Ühe aktsia hind on 1,87 eurot ning pakkumise tulemusel soovib Cleveron Mobility kaasata jaeinvestoritelt kokku kuni 5 miljonit eurot. Aktsiate avaliku pakkumisega kaasatud vahendeid kavatseb ettevõte kasutada tehnoloogiaarenduseks ja muudeks äriarendusteks.

Samas, kui investoril on vähemalt 100 000 eurot, siis on võimalik ka suuremas koguses eraldi aktsiaid osta, ütles ettevõtte juht Arno Kütt.

Kütt sõnas, et Cleveron jagati aprillikuus kaheks: nö vanaks Cleveroniks, kus on nt pakiautomaaditeenus ning Cleveron Mobilityks, kuhu on tõstetud kogu isesõitvate sõidukite tehnoloogia, omand ning ka omanikud on samad.

«Lähiaastatel kasuminumbreid ei näe ja me ei plaanigi,» kinnitas Kütt. Firma eesmärk on jõuda 90% autonoomse sõidukini selleks ajaks, kui Euroopa Liidus vastav seadusandlus välja töötatud on. Paralleelselt minnakse USA turgu valmistama.

Kõik 5 miljonit läheb arendustegevuseks ja USAs kanna kinnitamiseks, selgitas Kütt. Kui paari aasta jooksul masstootmiseni jõuda, tuleb teha aga veel üks suurem rahakaasamisring.

First Northi alternatiivturule tahtis Cleveron Mobility tulla sellepärast, et seal sai kiiremini kui põhinimekirja ja ka asjaajamine oli lihtsam.

Kütt ütles, et 100% autonoomse sõiduki loomine on lähima kümne aasta küsimus, aga 90% autonoomse masina - sellise, kus operaator kontoris ainult hädaolukorras sekkuks - saab kiiremini valmis. Muuseas, praeguste seaduste järgi on nii, et kui Cleveroni osaautonoomne sõiduk avariisse satub, siis vastutab selle eest operaator. Need seadused on Küti sõnul ümbertegemisel.

Samas on vajadus robotkullerite ja autonoomsete veokite järele olemas: alles täna tuli Eestist uudis, et peagi on puud veerand Eesti jaoks vajalikest autojuhtidest. Sama mure on ka mujal Euroopas, kust Ukraina sõda veelgi autojuhte ära napsas. Põhjus, miks nii on, seisneb suuresti viimastel aastatel muudetud poliitikas, mille järgi - utreeritult - autojuhi kanda jääb enamik riske, aga veofirma kanda enamik kasumist.

Selle kohta, kas värskele ettevõttele on tehtud ka muid ülevõtupakkumisi, ei tahtnud Kütt midagi öelda, kuid kinnitas, et firmal on plaanis jääda Eesti ettevõtteks.