/nginx/o/2013/09/05/2209637t1he9f1.jpg)
/nginx/o/2008/08/27/69137t1h58b3.jpg)
Külma talve üleelamiseks on tähtsal kohal kodudes toasoojuse saamine küttepuudest.
Jüri Laurson: küttepuude hind on arusaamatu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõned küttepuude müüjad on tänu külmale talvele läinud väga ahneks ja tõstnud küttepuude hinna varjatult ülikõrgeks, reklaamides Postimehe müügikuulutustes küttepuude müüki liitrites nagu vedelikku või puisteainet.
Näiteks esineb ajalehes kuulutusi, et müüa kuivad puud 40 l võrgus. Küttekeskus reklaamib, et müüb võrgus kuivi kaminapuid (lepp ja kask, 40 l). Mõni müüja reklaamib, et müüa kuivad küttepuud (kask 30 cm, 40 l kott ja kasepinnud 30 cm, 40 l kott).
Tahtmatult kerkib küsimus, kui juba küttepuude mõõtühikuks on liiter, siis mis mõõtühikutes tuleks mõõta puumüüjate lollust. Küttepuude müüjad muidugi kalkuleerivad, et müües küttepuid liitriga kotis või võrgus, ei saa ostjad aru, kui kõvasti on neid võimalik petta. Puuhalgude liitriteks ümberarvestamisega ei tule ostja kindlasti toime.
Füüsikast on teada, et tahked kehad nagu puit- ja metallesemed omavad kindlat kuju ja ruumala. Vedelikel on alati horisontaalne ülapind ja anuma kuju. Vedelike ja puisteainete koguse mõõtmisel kasutatakse mõõtühikut liiter. Liiter on mahumõõt, mis näitab, kui palju vedelikku või puisteainet vastava ruumalaga mõõdunõusse mahub. Halupuud on metsamaterjal ja mõõtühikuks liitermõõt ei sobi kuidagi.
Juba põhikoolis õpetatakse, et metsamaterjali mõõduks on tihumeeter või ruumimeeter. Tihumeeter tähendab ühte kuupmeetrit (1 m3) tihedat puumassi ilma õhuvahedeta. Ruumimeetri (rm) all mõistetakse ühte kuupmeetrit (1 m3) üleslaotud metsamaterjali, kusjuures kuupmeetrisse on arvestatud ka metsamaterjali-vaheline õhuruum.
Postimees näitas oma uurimuslikus artiklis «Küttepuid on kottides lubatust vähem» (19.02), kuidas ostjaid avalikult tüssatakse, nii et ostja ei saa arugi, et puid on võrkudes palju vähem kui sildil märgitud. Konjunktuuriinstituudi andmetel oli 50 sentimeetri pikkuste lepahalupuude ruumimeetri jaehind 2009. aasta teises kvartalis 33,3 eurot ehk 521 krooni.
Poodides müüdavates 40-liitrilistes võrkudes ja kottides tuli lepahalupuu ruumimeetri kallimaks hinnaks 150 eurot ehk 2346,99 krooni. Puude reaalne hulk varieerus vahemikus 27–29 liitrit küttepuude suuruse, kuju ja sellest tulenevate õhuvahede tõttu. Niisugust halupuude hinda nähes läheb ostjal ihu ilma kütmatagi soojaks.
Arenguruumi küttepuude hinna tõstmiseks jagub muidugi siis, kui küttepuude tootjad avastavad, et neil on kasulik halupuid hakata müüma tükiviisi, nagu praegu müüakse näiteks metallpolte ja kruvisid.
Peaasi kui tükiviisi halupuudele ostjaid leiduks. Praegune küttepuude ruumimeetri või tihumeetri müügihind ei ole ka veel lagi, sest soojuselektrijaamades kasvab lähiaastatel puiduvajadus kindlasti mitmekordseks, mis tõstab toasooja tootjatele küttepuude hinna ettearvamatult kõrgeks.
Roheliste arvamuse järgi peabki taastuvatest energiaallikatest nagu puidust, põhust või mõnest muust bioloogilisest ressursist toodetud energia hind Eestis olema kallis, sest muidu ei ole kaubal jumet. Eeskujuks on Eesti Energia laialt reklaamitav roheline elekter, mis on tunduvalt kallim kui näiteks «valge» elekter. Küttepuude müüjatele jätkuvat osavust uuteks avastusteks, kuidas ostjatel nahk üle kõrvade tõmmata.