AK UKRAINA ⟩ Euroopa majanduslaev püüab täiskiirusel ümber pöörata

Autokütuse hind tegi Saksamaal ja mujalgi Euroopas jõudsa hüppe taas sel nädalal. Kütuse kallinemise järel kallinevad nii transport kui ka toit. Foto: Frank Hoermann/Sven Simon/Imago/Scanpix

Kui Venemaa 24. veebruaril Ukrainat ründas, pani see nii mõnegi eurooplase esimest korda küsima, kui sõltuv on Venemaa meist ja kui sõltuvad oleme meie temast. Vaid mõne päevaga selgus, et Euroopa sõltuvus Venemaast on päris võimas, eriti mis puudutab energiat: sealt pärineb 40 protsenti meie gaasist, umbes veerand naftast ja naftasaadustest, viiendik uraanist ja kuus protsenti tahkest kütusest, sh kivisöest.

Kuna Euroopa teeb parasjagu rohepööret, mille üheks nurgakiviks näiteks Saksamaal on söeelektrijaamade kinnipanek ja Venemaa gaasil töötavate gaasielektrijaamade avamine, tuli päevapealt kõike ümber mõtlema hakata.

Euroopa jaoks oli selge: kui just ise Venemaa vastu sõtta minna ei soovita, tuleb tema nõrgestamiseks kasutada paremuselt järgmist relva – raha. Tuleb Venemaale sõjapidamine nii kalliks teha, et ta peab selle ära lõpetama. Kuidas teisiti kui majandussanktsioonidega? Kohe tuli mängu väike aga: kui 2014. aastal Krimmi tunginud Venemaale sanktsioonid peale pandi ja Saksamaa hiljem bilansi kokku lõi, selgus, et teda lõid need samuti väga valusalt.