Pooled omavalitsused on sõlminud põgenikele üüritoetuse lepingu, kuid toetust makstud ei ole
2. juuni 2022, 12:58
Tänaseks on ligi pooled Eesti 79 omavalitsusest sõlminud sotsiaalkindlustusametiga (SKA) halduslepingu, mis võimaldab maksta Ukraina sõjapõgenikele eluasemehüvitist. Suurim ja suurima põgenike hulgaga omavalitsus Tallinn seda veel teinud ei ole.
«SKA-le teadaolevalt ei ole hüvitist veel välja makstud,» ütles sotsiaalkindlustusameti peadirektori kohusetäitja Jako Salla. Samas võib KOV hüvitise esialgu maksta ka oma vahenditest ning alles siis seda SKA-lt tagasi taotleda, kuid ka selle eelduseks on SKA ja KOVi vaheline haldusleping.
Tallinna linn ei ole halduslepingut veel heaks kiitnud, sest selle esialgset varianti ei pidanud Tallinn täidetavaks.
«Kuna Tallinnas on eeldatavaid taotlejaid oluliselt enam kui mujal, siis võtsime aega, et leida sobivaim tehniline lahendus põgenike jaoks,» rääkis Salla. «Praeguseks pole meile teadaolevalt takistusi selleks, et ka Tallinnaga leping peale volikogus heakskiitmist sõlmitud saaks.»
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja Raimo Saadi sõnul vajas esmane lepinguversioon põhjalikku arutelu, et osapooled (SKA ja KOVid) saaksid üheselt aru, mis kohustused ja õigused neil tekivad. «Praeguseks on toimunud läbirääkimisi ja arutelusid, mille käigus oleme SKA-ga jõudnud ühisele arusaamale lepinguga kaasnevatest kohustustest ja õigustest,» ütles Saadi.
Leping on olnud arutusel ka mitmes komisjonis ja saanud nende heakskiidu. Järgmisena esitatakse lepingu projekt Tallinna linnavolikogule, et saada Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile volitused lepingu sõlmimiseks.
Põgenike kvoodisüsteem tekitas hirmu
Salla sõnul tekitas KOVides kõige rohkem segadust lepingu kõige esimene versioon, mille järgi oleks SKA justkui suunanud inimesi n-ö kvootidena KOVidesse olukorras, kus tegelikult elamispindu napib.
«Praegu ei toimu mingit kindlale territooriumile suunamist, kõik sõjapõgenikud võivad vabalt omale valida elukoha,» kinnitas Salla.
SKA on Eestis sõjapõgenikud kaardistanud, et teada saada riigi ajutisel majutusel viibivate isikute tulevase püsiva elukoha vajadus. Salla sõnul võetakse arvesse kõikide inimeste soove ja vajadusi – näiteks millist piirkonda eelistatakse, millist elamispinda vajatakse, lemmikloomadega seotud küsimused, erivajadused, haridus- ning töövajadus ja oskused.
KOVi halduslepingu üks eesmärkidest on rahvusvahelise kaitse saaja kasutusse antava eluruumi üürilepingu sõlmimisega seotud kulude hüvitamine ning eluks vajaliku inventari soetamine.
Sel nädalal saab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus valmis STARi (sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister) arenduse, mis on selle toetuse menetlemiseks vajalik riiklik infosüsteem.