/nginx/o/2020/09/22/13363816t1hbd63.jpg)
Täna riigikogus eelmise aasta tegevusest aru andnud ja uue tegevusperioodi eesmärke tutvustanud finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler rõhutas vajadust luua Eestis finantsombudsmani ametikoht eesmärgiga kaitsta eraisikuid vaidlustes finantsasutustega.
«Tarbijad ja väikeettevõtjad ei ole võrdsed osapooled vaidlustes finantsasutustega, isegi kui neil on õigus,» ütles Kessler. Eriti keeruline on finantsraskustesse sattunud inimesel kaitsta oma õigusi finantsteenuse pakkujate suhtes. Seepärast näeb ta vajadust luua finantsinspektsiooni juurde finantsombudsmani ametikoht, et tarbijad ja väikeettevõtjad saaksid parema võimaluse erimeelsuste lahendamiseks professionaalsete finantsvahendajatega.
Kui koroonakriis möödus Eestis suhteliselt kergelt ja suuremat finantsmajanduslikku mõju avaldamata, siis Ukraina sõja mõjud saavad olema märksa tõsisemad, seda eelkõige suurenenud inflatsiooni näol, mis võib jõuda ka stagflatsiooni, kus kõrge inflatsiooniga kaasneb madal tarbijanõudlus ja kõrge tööpuuduse määr, rääkis Kessler.
Sellises olukorras on inimestel oht hakata võtma oma rahamurede leevenduseks kiirlaene ja sattuda sellega laenulõksu. Selle vältimiseks peab Kessler vajalikuks nelja meedet: kehtestada kiirlaenudele sarnaselt eluasemelaenudega võla ja sissetuleku suhte piirmäär, luua positiivne krediidiregister, tuua valgust võlgade sissenõudmisega tegelevate inkassoettevõtete tegevusse ning rajada juba nimetatud finantsombudsmani ametikoht.
«Kõik need meetmed taanduvad aga üldisele küsimusele, kas üldse on vaja seda turgu reguleerida ja kaitsta neid, kes ei peaks laenu võtma,» märkis Kessler.
Finantsinspektsiooni hinnangul on Ukraina sõja vahetu mõju järelevalvesubjektide finantsseisundile praegu väike. Kaudne mõju on aga majanduskeskkonna muutumise tõttu suur. Mõju leevendamiseks on pankadel ja teistel finantsvahendajatel piisavad puhvrid, samuti valmisolek kohandada riski võtmist ning juhtimist. Finantsjärelevalve hindab jooksvalt olukorda koos Eesti Panga ja Euroopa Keskpangaga ning on vajadusel valmis finantsriskide juhtimiseks rakendama sobivaid järelevalvelisi meetmeid.
Eesti finantsturgu iseloomustasid möödunud aastal kiire kasv krediiditurul, pensionireformi elluviimine ja suur huvi tegevuslubade vastu. Krediidiportfell kasvas kiiresti. Eriti tempokalt suurenes see väiksemates krediidiasutustes. Finantsjärelevalvele tähendab taoline suundumus riskide kasvu: pankade kontrollisüsteemid ei pruugi olla valmis uute laenude piisavaks hindamiseks või võetakse uute laenudega teadlikult enam riske, märkis finantsinspektsioon oma 2021. aasta ülevaates.
Mõlemal juhul nõuab finantsinspektsioon pankadelt suuremaid kapitalipuhvreid. Viimaste arvelt saab katta võimalikke laenukahjumeid, ilma et ohtu satuksid hoiustajate vahendid ja finantssüsteem tervikuna. Möödunud aastal oli finantsinspektsiooni nõutud puhvri suurus kokku 609 miljonit eurot. Sellele lisandusid seaduses sätestatud ja keskpanga nõutud puhvrid kokku suuruses 745 miljonit eurot.
Möödunud aastal toimunud pensionireformi püüti ka kuritarvitada. Näiteks pakuti inimestele võimalust saada fondidest raha kätte kiiremini, kui seadus võimaldas. Tegemist oli kuriteo mõõtu rikkumisega, kuna finantsturul tegutsemiseks nõutud tegevusluba ei omatud. Koostöös õiguskaitseasutustega lõpetas finantsinspektsioon taolise õnneotsimise kiiresti ja korraldas klientidele nende vahendite tagastamise.
Samuti suurenes 2021. aastal välismaalt sidevahendite teel inimesi petta püüdvate kelmide aktiivsus. Kuna finantsinspektsioonil on õiguslikult piiratud võimalused võõramaised petturid Eesti kohtu ette tuua, siis suunati jõupingutused avalikkuse hoiatamisele. Kohtud küll peatasid hoiatusteadete avaldamise, kuid kõrgeima kohtu suunamisel ja parlamendi kiirel tegutsemisel sai finantsinspektsioon eriseadusesse avalikkuse teavitamise jätkamiseks tugevama õigusaluse. Möödunud aastal avaldas finantsinspektsioon oma veebis 1149 hoiatusteadet.
/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)