Ümbrikupalga kontroll tõi maksuraha lisaks üle 1,45 miljoni euro

Foto: Corbis / Scanpix

Maksuhaldur lõpetas 2011. aastal 600 ümbrikupalga juhtumi kontrolli, mille tulemusel esitati parandusdeklaratsioone ja määrati täiendavaid makse 1,45 miljonit eurot.

Rikkumisi tuvastati keskmiselt 92 protsendil juhtudest. Vihjeid ümbrikupalga maksmise kohta tehti ametile 1083.

Maksu- ja tolliameti (MTA) teatel on praeguses majandusolukorras tööd otsiv inimene väga sageli sunnitud valima kahe halva vahel - kas nõustuda ümbrikupalgaga või olla hoopis ilma tööta. Suur tööpuudus annab tööandjale, kes tikub eirama seadusi, võimaluse valida inimesi, keda niivõrd ei huvita korrektne maksude maksmine kuivõrd mistahes sissetuleku saamine.

Siinkohal tuletab MTA meelde, et ümbrikupalga maksmine ja saamine on teadlik maksudest kõrvale hoidmine. On täiesti vale arusaam, et nii kingib tööandja inimesele tulumaksuosa, mille muidu peaks riigile maksma. Sellelt võidab enamasti siiski vaid tööandja, mitte töötaja.

MTA kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendiku sõnul paneb tööandja ümbrikupalka makstes toime mitu taunitavat tegu - petab riiki, aitab kaasa ebaausa konkurentsi tekkimisele ning varastab oma töötaja rahakotist, vähendades tema legaalsest palgast sõltuvaid hüvitisi ja tagatisi.

Töötajad ei tea tihtipeale, et nendele makstava töötasu on tööandja jätnud maksuhaldurile teatamata. Reeglina avastavad töövõtjad selle siis, kui on aeg deklareerida füüsilise isiku tulusid.

Ümbrikupalka saav töötaja ei anna aga endale aru, et tema palgast sõltub vanemahüvitise suurus, aus tulu tagab talle kõrgema pensioni ja puhkusetasu ja sellest sõltub ka tema krediidivõimalus pankades. Tervisekahjustuse, töövõimetuse või töötuks jäämise korral annab ametlik palk juurde majanduslikku kindlust.

Juriidilist isikut saab ümbrikupalga maksmise eest karistada kuni 13 000-eurose rahatrahviga ja füüsilist isikut kuni 1200-eurose rahatrahviga.