Vaata, kuhu peidavad Vene oligarhid oma raha ja vara rahvusvaheliste sanktsioonide eest

Andrei Melnitšovile kuuluv 300 miljonit dollarit maksev superjahi Motor Yacht A redutab turvaliselt Dubais. Foto: Kuvatõmmis

Rikkad venelased, kes on sattunud Lääneriikide sanktsioonide alla, on viinud oma vara ja raha turvalistesse riikidesse, kus seda ei ähvarda konfiskeerimine. 

Üks Venemaa rikkamaid mehi Andrei Melnitšenko oli sunnitud Venemaa oligarhide vastu suunatud Euroopa sanktsioonide tõttu viima oma rajatud ettevõtte turvalisse jurisdiktsiooni, mille ta leidis Araabia Ühendemiraatidest.

Moskvas asuv söetootja SUEK ja Zug, Šveitsis asuv väetisefirma EuroChem, mille mõlema asutaja on Melnitšenko, avab oma esinduse Pärsia lahe naftaeksportija juures. Melnitšenko astus mõlema ettevõtte juhatusest tagasi enne Euroopa Liidu sanktsioone, mis kehtestati talle sidemete tõttu Kremliga. Šveitsi võimud vabastasid EuroChemi kontod pärast seda, kui oligarh oli maikuus andnud firma omandiõiguse üle oma naisele.

Juba praegu Dubais rohkem aega veetev Melnitšenko kolis Bloombergi andmetel ka oma 300 miljonit dollarit maksva superjahi Motor Yacht A detsembris sinna, hoides seda seal märtsi alguseni. Viimati märgati superjahti AÜE-s Ras Al Khaimahi lähedal. Tema teisel jahil ei õnnestunud sanktsioone vältida ja selle konfiskeerisid Itaalia võimud märtsis.

Melnitšenko ja Venemaa suurima söetootja SUEKi esindajad keeldusid kommentaaridest ja EuroChem ei vastanud kommentaaritaotlustele. Melnitšenko pressiesindaja ütles pärast ELi sanktsioonide kehtestamist märtsis, et oligarhil ei ole Kremliga poliitilisi sidemeid ja sanktsioonid ei ole õigustatud.

AÜE valitsusametniku kinnitusel võtab riik oma rolli ülemaailmse finantssüsteemi terviklikkuse kaitsmisel tõsiselt ning teeb tihedat koostööd erasektoriga, et rakendada sihipäraseid finantssanktsioone ja võidelda kõrvalehoidmise vastu kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega.

Lähis-Ida on venelastele turvaline tagala

Araabia Ühendemiraadid on üks kolmest Lähis-Ida riigist, mis on pärast 24. veebruaril alanud Ukraina sõda muutunud Venemaa jõukate inimeste turvapaigaks, nurjates USA jõupingutused koondada ühisrinne Vladimir Putini vastu. Soojemat kliimat otsivate venelaste seas juba populaarne Türgi ja vähemal määral Iisrael on samuti muutunud populaarseks sihtkohaks.

USA ja tema Lähis-Ida liitlaste vaheliste lõhede sügavuse paljastas invasioon Ukrainasse. Samal ajal kui Jaapan ja Lõuna-Korea ühinesid Venemaa-vastaste sanktsioonide ja varade arestimisega, hoidsid Lähis-Ida peamised partnerid end tagasi.

«Need kolm riiki on ajalooliselt olnud Washingtoni olulised liitlased,» ütles Valge Maja Rahvusliku Julgeolekunõukogu rahvusvaheliste majandussuhete endine vanemdirektor Norman Bailey. «See näitab USA vähenevat mõju selles regioonis.»

AÜE keeldus ÜRO hääletusel Venemaa sissetungi hukka mõistmast. Koos Iisraeliga on nad olnud kriitilised Bideni administratsiooni püüdluste suhtes taastada 2015. aasta tuumalepe Iraaniga, mida mõlemad riigid peavad julgeolekuohuks. Türgi, kuigi NATO suurriik, on ise USA sanktsioonide sihtmärk Venemaa relvade ostmise pärast. Kuigi Türgi on varustanud Ukrainat droonidega, on ta säilitanud ka sidemed Putiniga ja püüdnud mängida vahendajat.

Bideni administratsioon on pärast sissetungi püüdnud parandada sidemeid piirkonnaga, kuid USA mõju kahanemise märgina ei ole ta suutnud veenda Pärsia lahe liitlasi aitama ohjeldada hüppeliselt tõusvaid toornafta hindu, mis tõstavad inflatsiooni kogu maailmas. AÜE on osa OPECist, naftaeksportijate kartellist, mis jätkab toodangumahu koordineerimist Venemaaga.

Raha veeti lennukiga Venemaalt välja

Kuigi mõned Venemaa suurimad pangad olid pärast sissetungi SWIFTi rahvusvahelisest maksesüsteemist ära lõigatud, said sanktsioonidega ärimehed raha liigutada väiksemate pankade kaudu Araabia Ühendemiraatidesse ja Türki, väidavad pankurid, advokaadid ja liikumistest teadlikud ametnikud.

Paljudel varakatel venelastel olid Euroopas ja Põhja-Ameerikas juba pangakontod, mida nad kasutasid külmutamisohus raha suunamiseks. Rikkad venelased, kellel on kõrgel tasemel sidemed, suutsid ka AÜEsse suunata oma sularaha, mõnikord ka eralennuki pardal, lisasid allikad.

Juba enne sõda olid Araabia Ühendemiraadid ja Türgi ülemaailmse finantskuritegude valvekoer Financial Action Task Force tähelepanu keskpunktis ja nüüd on need paigutatud nende riikide halli nimekirja, kes ei tee piisavalt räpase rahavoogude vastu võitlemiseks.

AÜE ametnikud väidavad, et nende riik on jätkuvalt avatud ettevõtetele ja investoritele üle maailma, kuigi nad püüavad pidevalt tugevdada reguleerivat raamistikku ja võidelda finantskuritegudega.

Türgi venelastele takistusi ei tee

Türgi välisminister Mevlut Cavusoglu ütles märtsis Doha foorumil, et Venemaa miljardäridel lubatakse Türgis äri ajada seni, kuni see on kooskõlas riikliku ja rahvusvahelise õigusega.

Venemaaga seotud finantsvoogude ulatuse hindamine on muutunud keerulisemaks, kuna need pärinevad ametlikest pangandusvõrgustikest. Sularaha või krüptoraha liikumist on lihtsam varjata ja tehinguid tehakse sageli kattefirmade keeruliste võrgustike kaudu, mille eesmärk on muuta raskemaks sanktsioonide järgimise järelevalvet.

Bloombergi andmete kohaselt on alates sõja algusest Türki sõitnud vähemalt neli Venemaaga seotud jahti. Nende hulka kuuluvad Chelsea jalgpalliklubi endise omaniku Roman Abramovitši Eclipse ja My Solaris ning kaevandusmagnaat Iskandar Mahmudovi Predator. Teised olid sõja puhkedes juba Türgis.

Iisrael on Vene juutide pelgupaik

Ühendkuningriigi ja ELi sanktsioonid saanud Roman Abramovitšil on varuväljapääs Iisraelis.

Iisraeli finantssüsteem on rangelt reguleeritud. Pankurite, advokaatide ja kinnisvaramaaklerite sõnul on terrorismi rahastamise ja rahapesu peatamiseks kehtestatud kaitsemeetmed muutnud venelaste jaoks pankade kaudu raha ülekandmise keeruliseks, kuid neil on siiski võimalik kinnisvara osta.

Riik pakub ka kodakondsust kogu maailmast pärit juutidele, mistõttu on see juudi päritolu venelastele ilmselge valik. Kuigi Iisrael on võtnud vastu nii põgenevaid ukrainlasi kui ka pettunud venelasi, on sinna kogunenud ka märkimisväärne hulk Vene oligarhe.

55-aastane Abramovitš sai kodakondsuse 2018. aastal pärast seda, kui oli näinud vaeva oma Ühendkuningriigi viisa pikendamisega, ja ostis kaks aastat hiljem Herzliyast 65 miljoni dollari suuruse häärberi. Talle kuulub seal ka muid kinnistuid.

Iisrael sai USA-lt harva etteheite pärast seda, kui märtsis ilmusid pildid Abramovitšist Tel Avivi lennujaamas. USA poliitikaküsimuste aseriigisekretär Victoria Nuland hoiatas, et Iisraelist ei saaks «viimast varjupaika räpase raha jaoks, mis õhutab Putini sõdu». Abramovitši lennuk suundus Iisraelist Türki.

Iisraeli välisministeeriumi pressiesindaja ütles, et riik ei luba end olla USA ja teiste lääneriikide Venemaale kehtestatud sanktsioonidest möödahiilimise koht ning on loonud töörühma, et tagada erinevate majandussektorite sanktsioonide elluviimine.

Rikkurid ostavad kinnisvaraga Türgi kodakondsust

Türgile teevad muret poliitilised probleemid. Venelased moodustasid mullu viiendiku välisturistidest ja Türgi ostab peaaegu poole gaasist Venemaalt. Kuna aasta enne olulisi valimisi ajab avalikkust vihale rekordiline inflatsioon, on Türgil praegu eriti raske oma poliitikat muuta.

Türgi Vahemere-äärses Antalya kuurordis asuva Tolerance Homesi partner Sergi Voltšenkov ütles, et enamik tema kliente on venelased ja nõudlus on pärast sissetungi viiekordistunud. «Mõned ostavad kodakondsuse saamiseks korraga kuni 15 korterit,» ütles ta.

Alates invasioonist Ukrainasse tõstis Türgi välismaa kinnisvaraostjatele kodakondsuse andmise künnist 250 000 dollarilt 400 000 dollarile. See on endiselt atraktiivne eelkõige jõukamate venelaste jaoks, kes vajavad varuplaani, kuna EL lõpetab oma «kuldse passi» programmid.

Türgi kinnisvara müük välismaalastele kahekordistus selle aasta esimese nelja kuuga võrreldes aasta varasemaga. Aprillis tõusid Türgis esimest korda välismaalastest kinnisvara ostjate edetabeli esikohale venelased.

Antalya kaubandus-tööstuskoja juht Davut Cetin ütles, et esialgsele keskklassi venelaste lainele järgnesid ka suuremad kalad. «Neid ei olnud viimase kümnendi jooksul siin näha, sest nad valisid siis Türgi asemel Lääne-Euroopa,» ütles ta.