TALLINLASTE SOOJAHIND LANGEB ⟩ Adven lõpetab Tallinnas kaugkütte pakkumise (1)
1. juuni 2022, 11:38
Ülikõrgete soojahindadega kimpus olnud energiateenusettevõte Adven lõpetab Tallinnas kaugkütte pakkumise ja ühendab oma võrgu Utilitasega, kes hakkab sügisest enamikule pealinna soojatarbijatele sooja müüma. Mis hinnaga Utilitas sügisest sooja müüma hakkab, on praegu lahtine. Ühinemine vajab veel konkurentsiameti heakskiitu.
Jaanuari viimasel päeval andis konkurentsiamet teada, et Adven peab Tallinna kaugküttepiirkondades Kesklinnas ja Pirital, Nõmmel ning Põhja-Tallinnas hakkama valmistama ette soojuse ostmise konkurssi, et pakkuda odavama hinnaga soojust.
Neis piirkondades tootis Adven soojust maagaasist ning maagaasi hinnatõusuga seoses kerkis toasooja hind ühe küttehooaja jooksul kordades. Põhja-Tallinnas kerkis hind 122 protsenti ehk juunikuiselt 62,92 eurolt 139,67 eurole oktoobris. Käibemaks lisas hinnale veel 20 protsenti ja nii tuli tarbijal tasuda 167, 60 eurot sooja megavatt-tunni eest.
Kesklinna ja Pirita piirkonnas oli hinnatõus veelgi suurem ehk 127 protsenti: juunikuus maksis toasoe neile 64,27 eurot aga oktoobris juba 145,93 eurot. Koos käibemaksuga 175,12 eurot megavatt-tunnist.
Samal ajal oli Utilitase sooja hind Tallinna võrgupiirkonna kaugkütteklientidele 83 eurot megavatt-tunni kohta, koos käibemaksuga 99,60 eurot, sest Utilitas kasutab Tallinnas 65% ulatuses taastuvast ja kohalikust kütusest toodetud energiat.
Adveni senistele klientidele hind langeb
«Me otsime alati pikas perspektiivis kõige keskkonnasäästlikumaid ja kliendisõbralikumaid lahendusi. Kuni möödunud sügiseni oli maagaas kõige mõistlikum lahendus kliendi jaoks. Tänaseks on olukord kardinaalselt muutunud ja vajab kiiret lahendust. Hetkel on kõige kiiremaks ja mõistlikumaks lahenduseks Utilitase ja Adveni kaugküttevõrkude liitmine. Adveni ja Utilitase kaugküttevõrgu ühendamise tulemusel ühtlustub sooja hind senistele Adveni ja Utilitase klientidele,» ütles Adven Eesti juhatuse esimees Juhan Aguraiuja.
Utilitase kaugkütteettevõtete juhti Robert Kiti sõnul ei ole kõiki võrke majanduslikult mõttekas liita. Sellised saarekesed võivad jääda hajaasustusega piirkondadesse, kus tuleb mõelda taastuvkütuse lahendustele. Uute katlamajade rajamine eeldab detailplaneeringut ja kohalike elanike nõusolekut. Kitt avaldas lootust, et sellega ei teki takistusi.
Utilitas täna Tallinnas enam kui kahe kolmandiku ulatuses taastuvat ja kohalikku kütust, mis võimaldab pakkuda soodsamat hinda. «Sooja hind sõltub kasutatavate kütuste hinnast,» ütles Kitt. «Töötame erinevaid kütuseid kombineerides selle nimel, et sooja hind ei tõuseks. Täna ei ole põhjust, miks peaks sooja hind küündima nii kõrgele, kui eelmise aasta gaasikütte tippude ajal.»
Suur ebamäärasus maagaasi ümber sunnib Utilitast vaatama reservkütuste poole ning laiendama kütteliikide valikut põlevkiviõliga. «Põlevkiviõli on ajutine lahendus, me tahame saada lähiaastatel Tallinnas lahti fossiilkütuste kasutamisest,» sõnas Kitt.
Konkurentsiameti peadirektor Märt Otsa sõnul ei olnud Adveni ja Utilitase võrkude ühendamise taotlus kolmapäeva hommikul veel tema lauale jõudnud. «Peame vaatama, mida nad meile kirjutavad,» ütles Ots. «Kui nad panevad Tallinnas kulud kokku ja kaovad ära need hinnatipu kohad, on see positiivne.»
Otsa sõnul käib ühinemise kinnitamine nende majas pärast taotluse saamist kiiresti.
Tallinnas asuvad kaugkütte torustike süsteemid kuuluvad Tallinna linnale läbi munitsipaalettevõtte Tallinna Soojus ning on välja renditud erinevatele kütte-ettevõtetele. Läbi nende torude köetakse suuremat osa Tallinnast ning ligi 95 protsendile Tallinna kaugkütte klientidest pakub teenust ettevõte Utilitas. Ülejäänud maju köetakse teiste ettevõtete poolt, mis kasutavad selleks erinevaid energialiike.
Turu kaotus on Advenil Tallinnas väike
Sisuliselt lõpetab Adven sellega kaugkütteteenuse pakkumise pealinnas. See ei ole Advenile turuosa mõistes oluline kaotus, sest Advenile kuulus kolm protsenti Tallinna kaugkütte tarbimismahust.
«Tallinna äri on väike osa meie tegevusest ja see ei mõjuta meie toimepidevust ega muid äritegevusi,» kinnitas Aguraiuja. «Tallinna kaugkütteteenuse suurus on alla kümne protsendi kogu Adven Eesti tegevusest.»
Adven pakub hetkel kaugkütet kolmes võrgupiirkonnas: Kesklinn ja Pirita, Põhja-Tallinn ning Nõmme. Ülejäänud Tallinna osas pakub kaugkütet valdavalt Utilitas.
Tehing ootab konkurentsiameti ja Tallinna Soojuse heakskiitu. Klientide jaoks ühinemine mingeid muudatusi kaasa ei too ja nemad ei pea midagi ette võtma.
Tallinna soojahind ühtlustub
1. oktoobrist hakkab pealinna tänastele Adveni ja Utilitase klientidele, kes moodustavad kokku valdava osa pealinna kaugkütte tarbijatest,kehtima üks hinnatsoon ja seda sõltumata sellest, kas võrgud on selleks ajaks füüsiliselt ühendatud või mitte. Mis hinnaga selles tsoonis toasooja müüma hakatakse, on Aguraiuja sõnul vara prognoosida, sest see sõltub kütuse hindadest. Uue piirhinna kooskõlastab konkurentsiametiga juba Utilitas.
«Täna ei saa teha prognoose, mis teevad hinnad sügisel. Oleme jõudnud ennustamatusesse, kus saame öelda, millised on tänased hinnad, aga me ei tea, millised on need sügisel,» lausus Aguraiuja.
Aguraiuja sõnul ei oska täna keegi öelda, mis saab gaasist ja seepärast viiakse katlamajad üle taastuvkütustele. «Meie keskendume pikaajalistele meetmetele ja kõik Adveni kaugkütte piirkonnad on põhikütusena hakkepuidule üle viidud, välja arvatud mõned üksikud. Lühiajalise meetmena kaalume vedelkütuste ja erinevate kütteõlide nagu põlevkiviõli, kergkütteõli, biodiisli kasutamist.»
Nende kütteliikide kasutuselevõtt on energeetilise arengu mõttes tagasikäik. Loomulik tsükkel kulges õlilt gaasile ja gaasilt taastuvkütustele. Praegu ollakse jõutud teise ja kolmanda etapi vahepeale, kust on võimalik kukkuda tagasi esimesse etappi.
«Õli kasutamine ei ole eelistatud lahendus, vaid ajutine lahendus, mis ei ühti ei Adveni, Eesti ega ELi pikaajaliste eesmärkidega,» sõnas Aguraiuja.
Selliseid hinnahüppeid nagu eelmisel kütteperioodil Aguraiuja ei välistanud, kuid avaldas lootust, et Utilitase muud kütteliigid: taastuvad kütuseid, heitsoojust ja jäätmed suudavad pehmendada üksikute kütteliikide võimalikku hinnatõusu.
«Mida rohkem onkasutatud taastuvkütuseid, seda odavam on sooja hind ja mida vähem, seda kallim on toasoe,» nentis Aguraiuja. Hakkepuidule üleminekul on kõige suurem takistus puidu ladustamine ja ka suuremale katlamajale vajaliku maa leidmine ja logistika. See saigi Advenile Tallinnas saatuslikuks: neil olid pisikesed kinnistud elumajade vahel, tihti vaid kümme meetrit kellegi elutoast, kuhu ei olnud võimalik muud lahendust rajada.
Põlevkiviõli ei pruugi tuua hinnaleevendust
Ainuke Adveni kaugküttekatlamaja, mis endiselt ainult maagaasi kasutab, on Vändras. Põhjus, miks ei ole seal loodud muid võimalusi, on maas. «Me oleme tahtnud rajada hakkepuidu katlamaja, kuid seni pole leitud maad. Nüüd on ühe kinnistu detailplaneering menetluses, aga see pole kiire lahendus. Kulub aega, et taotleda KIKi toetus, viia läbi projekteerimine, hanked ja ehitus. Kõige kiiremini valmiks uus katlamaja sinna järgmise aasta lõpuks. Ajutise meetmena kaardistame, kuidas sinna põlevkiviõliga hinnaleevendust tuua.»
Ka hakkepuidu hind näitab väga suuri kasvusignaale. Tuleva aasta hakkepuidu hange on alles käimas, mistõttu ei ole teada, milliseks kujuneb lõplik hind. Hinnatõusu erinevus gaasiga võrreldes on aga kümnekordne. «Kui hakke hind tõuseb, siis räägime 10-20 eurost megavatt-tunni kohta, gaasi hind kõigub aga 100-200 euro vahel. Hakkepuidu hinnatõus ei ole nii drastiline ja nii kiire kui gaasil.»
Samas ei pruugi ka põlevkiviõlile üleminek garanteerida odavamat hinda. Vaatamata sellele, et põlevkiviõli on kodumaine toodang, ei ole selle hind kulupõhine, vaid sõltub nafta maailmaturu hinnast. «Nafta hinna järgi seda põlevkiviõli hinda kujundatakse ja siin soodsaid lahendusi pole,» sõnas ta.
Adven pakub energia- ja veeteenuseid Põhjamaades ja Balti riikides. Ettevõte opereerib enam kui 350 energiakeskust, mille tootmise kogumaht on 5 TWh. Eestis pakub Adven kaugkütet 19 võrgupiirkonnas ning tööstustele auru-, kütte- ja jahutusteenust Energy as a Service terviklahendusena kokku enam kui 100 energiakeskuses.