Eesti Õliühingu tegevjuhi Mart Raamatu sõnul pole Eesti transpordikütuste turule pole juba viimase kahe kuu jooksul jõudnud Vene naftast toodetud kütuseid, mistõttu Euroopa Ülemkogu otsus kehtestada embargo Vene naftale siinses regioonis suuri mõjusid ei too.
Õliühing naftarallist: on kartus, et hinnad võivad lähiajal tõusu jätkata
Eesti Õliühingu tegevjuhi Mart Raamat ütles, et Eestis müüdavad kütused tulevad valdavas enamuses kahest tehasest: Leedust Mažeikiai rafineerimistehasest ja Soomest Porvoost. «Mõlema tehase omanikfirmad – vastavalt Poola PNK Orlen ja Neste – on olnud väga resoluutsed ja loobusid koheselt Vene naftast. Seega saame öelda, et meie regioonis on juba õige samm varem astutud ja midagi erakordset Euroopa Ülemkogu otsuse tõttu ette näha ei ole,» ütles Raamat BNS-ile.
Küll aga mõjutab otsus tema sõnul kahtlemata nii Euroopa kui ka laiemalt globaalset nafta- ja kütuseturgu. «Turuosalised tegelikult eeldasid otsust ja nii on Brenti toornafta roninud vaikselt üle 120 dollari ja pigem on kartus, et hinnad võivad lähiajal tõusu jätkata. Samas tasub siiski silmas pidada, et embargo hakkab kehtima kuue kuu pärast toornaftale ja kaheksa kuu pärast lõpptoodetele. Seega on sisuliselt ikka aega turuosalistel olukorraga kohaneda ja alternatiivseid tarnekanaleid otsida. Näiteks Norra on üles näidanud valmisolekut toodangut suurendada,» märkis Õliühingu juht.
Euroopa Liidu juhid toetasid esmaspäeval valdava osa Vene naftaimpordi keelamist. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles, et see samm kärbib aasta lõpuks umbes 90 protsenti naftaimpordist Venemaalt.