Eesti Pank: majanduskasv jäi oodatule alla, aga mitte Venemaa sõja tõttu

Eesti Panga ökonomist ja presidendi majandusnõunik Kaspar Oja. Foto: Remo Tõnismäe

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja sõnas esimese kvartali 4,3-protsendilist majanduskasvu kommenteerides, et Venemaa sõja mõju ei ole veel majanduskasvus näha, kuid see paistab selgelt välja nõudluse struktuuris. 

Esimese kvartali andmetest on näha, et sõjast tingitud ebakindluse tõttu on ettevõtted soetanud endale varasemast enam varusid. Varude muutus panustas SKP kasvu 4,6 protsendipunkti. Lisaks energiakaupadele on Eesti importinud Venemaalt näiteks metalle, puitu ja väetiseid, mis tuleb asendada sarnaste toodetega mujalt.

Varude soetamine annab lootust, et seni Venemaaga seotud tarneahelad õnnestub sujuvalt ümber kujundada ja tarnete asendamine pärsib ettevõtete tegevust kardetust vähem.

Suur varude muutus peegeldub teisalt impordis, mis vaatamata investeeringute vähenemisele esimese kvartalis kasvas küllaltki kiiresti. Investeeringud sisaldavad harilikult palju importkaupa ja seetõttu toob investeeringute suur kahanemine harilikult kaasa ka impordi vähenemise. Investeeringute vähenemise taga on viimaste aastate erakordsed tehingud ja koroonaaegsed tarneraskused.

Eratarbimine ja jaekaubandus õitseb

Väga kiiresti kasvas aasta alguses ka eratarbimine, mis ilmselt peegeldab osaliselt samuti kaupade varumist juhuks, kui tarned halvenevad. Märtsis kasvas jaekaubandusettevõtete käive eriti kiiresti.

Samas toetavad eratarbimist ka teised tegurid, nagu koroonaajal kogunenud säästude käikulaskmine ja eelmisel sügisel ennetähtaegselt välja makstud kogumispensioni raha kasutamine. Kiire tarbimise kasv näitab majanduse tugevust, kuivõrd esimeses kvartalis tuli majapidamistel seoses energia kallinemisega kanda väga suuri sundkulutusi. Tarbimine kasvas kallinenud energiahindade kiuste.

Võime näha majanduskasvu aeglustumise taustal kiiret hinnakasvu ja majanduse stimuleerimine eelarve kaudu ei tee olukorda paremaks.

Majanduskasv jäi siiski oodatule alla. Tegevusalade lõikes oli ootamatu lisandväärtuse suur vähenemine energiasektoris ja mäetööstuses. Kasvanud energiahinnad suurendasid Eesti põlevkivisektori konkurentsivõimet ja ka tööstustoodangu toodangumahud neis valdkondades esimeses kvartalis hoopis kasvasid. Samuti suurenes ehitusmaht aastaga 14 protsenti, kuid ehitussektori lisandväärtus SKPs hoopis kahanes.

Ka kaubandussektori ligi 5 protsenti lisandväärtuse langus SKPs ei paista eratarbimise väga kiire kasvu taustal usutav. Seega on esimese kvartali statistikas omajagu vasturääkivusi, mis on omamoodi märk suurtest muutustest ja keerulistest aegadest.

Selle aasta edasist majanduskasvu kujundavad oluliselt tarneraskused, mis vähendavad majanduse pakkumise võimet. Lisaks halvenenud suhetele Venemaaga mõjutab tarneahelaid näiteks Hiina karm koroonapoliitika, mis võib pidurdada maailma taastumist eelmisest kriisist. Sellises olukorras võime näha majanduskasvu aeglustumise taustal kiiret hinnakasvu ja majanduse stimuleerimine eelarve kaudu ei tee olukorda paremaks.