/nginx/o/2019/07/18/12376686t1h444e.jpg)
/nginx/o/2019/09/15/12563040t1h529b.jpg)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) korraldas esmaspäeval kaugkütteettevõtjate ümarlaua, kus räägiti elutähtsa teenuse osutajatega tulevaks kütteperioodiks valmistumisest ja arutati riskide üle.
Uuel kütteperioodil tuleb tarbijatel valmis olla ootamatuseks (2)
Kuigi viimaste nädalate jooksul on Venemaa gaasitarned regiooni katkenud, siis vahetuid probleeme gaasivarustusele pole: regiooni gaasiga varustamine ja Läti gaasihoidla täitmine käib Leedu LNG-terminali kaudu, samuti käib töö täiendava LNG-terminali rajamiseks.
«Sellegipoolest oleme kõrgendatud riskidega perioodil ning kuni terminal pole tööd alustanud, tuleb kaugkütteettevõtjatel kui elutähtsa teenuse osutajatel, aga ka teistel tarbijatel, kelle jaoks maagaas on oluline energiaallikas, valmis olla ootamatusteks,» rääkis ministeeriumi energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks.
Nii riik kui ka kaugküttepakkujad peavad valmistuma võimalikuks kütusevahetuseks aegsasti, sest lisaks vajalikele tarnelepingutele ja taristu rajamisele on näiteks tarvis ka keskkonnalubasid.
Ta tuletas meelde, et enne uut kütteperioodi on igal kaugkütteettevõttel mõistlik garanteerida enda maagaasi tarned, tehes selleks kokkulepped gaasimüüjaga. Samuti on praegu õige aeg üle käia enda riskistsenaariumid ja leevendusmeetmeid ning hinnata vajadust ja võimalusi ajutiselt üle liikuda alternatiivsetele kütustele.
Ministeeriumi teatel peavad nii riik kui ka kaugküttepakkujad valmistuma võimalikuks kütusevahetuseks aegsasti, sest lisaks vajalikele tarnelepingutele ja taristu rajamisele on näiteks tarvis ka keskkonnalubasid. Lisaks tasuks kaugkütteettevõtetel aegsasti suhelda ka kohaliku omavalitsuse kui kaugkütte elutähtsat teenust korraldava asutusega.
Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühingu juhataja Siim Umbleja rõhutas ümaralaul kütuste tarnekindluse olulisust. «Eesti kaugküttesektoris on põhikütuseks puiduhake, mille kättesaadavusel on väga suur mõju tarbijahindadele. Esiteks on puiduhake kõige soodsam kütus ja teiseks tuleb puiduhakke puudusel kasutada kalleid fossiilkütuseid, et hoonetesse soojust tarnida,» ütles Umbleja.
Ta lisas, et kõik otsused, mida tehakse puiduhakke saadavuse parandamiseks, aitavad vähendada sõltuvust fossilkütustest ja vähendada soojuse lõpptarbija hinda.
Eestis toodetakse praegu ligi 56 protsenti kaugküttest kohalikust biomassist ning umbes 20 protsenti gaasist.