- Pingestatud olukord laevaliikluses tõstis nafta hinda
Iraani ja Kreeka vastasseisu tagajärjel pingestunud olukord Pärsia lahe laevaliikluses suurendab riske Lähis-Ida olulisimal naftaveo tuiksoonel ning ähvardab kütusehinda veelgi tõsta.
Iraani ja Kreeka vastasseisu tagajärjel pingestunud olukord Pärsia lahe laevaliikluses suurendab riske Lähis-Ida olulisimal naftaveo tuiksoonel ning ähvardab kütusehinda veelgi tõsta.
Venemaale Ukraina-vastase agressiooni tõttu kehtestatud sanktsioonid tõmbavad omavahelisse vastasseisu ka kolmandaid osapooli. Kreeka ja Iraani vastasseis on viinud Iraani relvajõudude kaasamiseni ning pingestunud olukord ähvardab tõsta naftaveo hinda Pärsia lahel. Esmaspäeval tõusis Brenti toornafta hind 0,5 protsenti, kuni 120 dollarini barrelilt, reedene hinnatõus oli 1,7 protsenti.
Reedel pidasid Iraani relvajõud Pärsia lahel kinni kaks Kreeka tankerit – see oli Teherani võimude teatel «karistav samm» selle eest, et Kreeka lubas 26. mail USA-l konfiskeerida Vene lipu all sõitnud tankerilt Iraanist pärit naftalasti.
Kuna sanktsioonid kehtivad hetkel ka Iraani suhtes, ei ole täpselt selge, mille alusel USA Venemaa tankeri Kreekas kinni pidada lasi, teatas Reuters. Allikate sõnul kavatsetakse kinni peetud tankeril olnud nafta ümber pumbata sanktsioneerimata laevadele ning siiski USAsse vedada.
Teherani vastusammud olid aga jõulised: kaks Pärsia lahel kinni peetud Kreeka tankerit, Prudent Warrior ja Delta Poseidon, sunniti Iraani sõjaväehelikopterite survel võtma kursi Iraani vetesse. Laevade edasine saatus on praegu ebaselge.
«Vedajad peavad olema veel valvsamad. Iraan on oma varade suhtes erakordselt tähelepanelik,» vahendas Bloomberg Dubai maaklerfirma Starfuels kaupleja Matt Stanley sõnu.
Laevandusmaakleri Clarkson Research Services andmetel kuulub maailma naftatankerite laevastikust Kreeka omanikele 27 protsenti, need laevad on nüüd Iraani teravdatud tähelepanu all. Bloombergi andmetel on praegu Pärsia lahe piirkonnas 17 Kreeka lipu all olevat laeva.