/nginx/o/2022/05/28/14583620t1h9726.jpg)
2020. aastal oli Euroopa Liidus 2,2 miljonit viinamarjaistandust, kus viinapuid kasvatati kokku 3,2 miljonil hektaril; võrreldes 2015. aastaga on istanduste arv vähenenud 10,3 protsenti, samas kui maa-ala, millel viinapuid kasvatatakse, on vähenenud vaid 1,1 protsenti.
Valdav enamik sel perioodil kadunud istandustest olid väikevaldused – 226 000 istanduses 257 000st kasvatati viinapuid vähem kui ühel hektaril, teatas Eurostat.
82,4 protsenti ülemöödunud aastal ELis tegutsenud istandustest tegeles viinamarjade kasvatamisega kvaliteetveinide tootmiseks. Sealhulgas 65,3 protsenti kõigist istandustest kasvatasid kokku 2,1 miljonil hektaril marju kaitstud päritolunimetusega (PDO) veinide jaoks ja 17,1 protsenti kasvatasid 0,5 miljonil hektaril marju kaitstud geograafilise tähisega (PGI) veinide jaoks.
Pindala arvestuses asus 74,9 protsenti viinamarja istandustest 2020. aastal Hispaanias, Prantsusmaal ja Itaalias, samas kui valduste arvu järgi asus nendes riikides 38,7 protsenti istandustest. Enim oli istandusi Rumeenias, ligikaudu 800 000 ehk 37,9 protsenti kõigist ELi istandustest.
2015. ja 2020. aasta vahel vähenes istanduste arv märkimisväärselt mitmes liikmeriigis, kuid enim kadus valdusi Portugalis – kokku 98 000. Teatud määral tingis suure vähenemise ka muudatus alusandmete kogumises. Itaalias vähenes istanduste arv 78 000 võrra ja Hispaanias 34 000 võrra.
Eurostati andmekogumis on esindatud vaid liikmesriigid, kus on vähemalt 500 hektarit viinapuuistandusi, kokku 16 riiki 27st.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)