Halastamatu hinnatõus kukutas Eesti elatustaseme mitme aasta tagusesse aega

Kiire hinnatõus paneb surve alla ka eestlaste toidulaua Foto: PEETER K

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik viitas, et isegi palgakasv ei suuda Eesti inimeste vaesumist peatuda – hinnad kasvavad palkadest kaks korda kiiremini. Kes üldse palgatõusu ei saa, peab ainult püksirihma pingutama.

Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos. Keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra. Hinnad tõusid aga kaks korda kiiremini kui palgad, ütles Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Üksikutes valdkondades kasvas keskmine palk siiski hindadest rohkem, näiteks hoonete ehituses, eriehitustöölistel, kulleritel, teadlastel ja turunduse ning turu-uuringutega tegelevatel töötajatel. Viimase kolme aasta jooksul on keskmine palk kerkinud umbes 20 protsendi võrra, IT vallas koguni 30 protsenti.

Eesti majandus on erinevatele tagasilöökidele siiani hästi vastu pidanud. Ettevõtted soovivad endiselt töötajaid juurde palgata. Tuhanded töökohad on endiselt täitmata. Töötukassas on registreeritud rekordarv töökuulutusi, rohkem kui eelmise majandusbuumi ajal 2007. aastal. Ukrainlased on tööjõupuudust leevendanud vähe. Siiani on töötukassa kaudu töö leidnud ligi 2000 sõjapõgenikku. Rakendust otsib veel ligi 5000 ukrainlast.

«Terav tööjõupuudus ja alampalga tõus hoiavad palgakasvu kiire. Swedbanki hinnangul suureneb keskmine netopalk sel aastal 6 protsendi võrra. Kiire hinnatõusu tõttu väheneb palgasaajate ostujõud sel aastal siiski 6 protsendi võrra. See tähendab, et liigume elatustasemes kolm aastat tagasi 2019. aastasse,» võttis Elmik kokku.