Facebooki tormilised kümme aastat börsil

Mark Zuckerberg ekraanil, kus valmistub Nasdaqil börsi avakella helistama. Foto: EMMANUEL DUNAND

Kümme aastat tagasi, 18. mail 2012 läks sotsiaalmeediaettevõte Facebook, mille nimi nüüd on Meta Platforms või lihtsalt Meta, börsile. Toonase ja ilmselt isegi kõigi aegade oodatuima aktsiate avaliku esmapakkumisega (IPO) kaasati 16 miljardit dollarit, mis tegi ettevõtte väärtuseks 104 miljardit dollarit.

Kõik ootasid, et ka kauplemise esimesel päeval teeb aktsia hind suure tõusu, sest märkimise ajal oli nõudlus väärtpaberite järele suur ning IPO märkimishinnaks kujunes pakkumishinna ülempiir – 38 dollarit väärtpaberi eest.

Tegelikult kujunes olukord vastupidiseks. Ehkki esimeste tehingutega kerkis aktsia 18 protsenti, 45 dollarini, käis suurem osa kauplemisest selle nimel, et aktsia ei langeks allapoole märkimishinda. Selle eest hoolitses emissiooni peakorraldaja, investeerimispank Morgan Stanley, kes lihtsalt ostis aktsiad veidi ülalpool 38 dollari taset ja hoidis hinna langemise ära.

Ettevõtte asutaja ja suuromaniku Mark Zuckerbergi aktsiate väärtus ulatus IPOga 19,1 miljardi dollarini, mis tegi temast rikkama mehe, kui olid kaheksa aastat varem börsile läinud Google’i asutajad Sergei Brin ja Larry Page. Zuckerberg müüs IPO käigus 30,2 miljonit aktsiat, millega teenis 1,15 miljardit dollarit. Suurem osa sellest läks maksude maksmiseks, kirjutas toona Bloomberg.