Kana läheb kallimaks

Töö Talleggi Tabasalu tootmishoones Foto: Andres Haabu

Eesti inimesed on viimase 10 aasta jooksul hakanud rohkem liha tarbima. Paraku on hinnad tublisti tõusnud ja tõusevad veel ning tootjad peavad vaeva nägema, et inimesed valiku just nende kasuks teeksid.

HK Scani turundusdirektor Janne Laik-Lõhmus rääkis, et loomulikult jälgivad nad kõikide konkurentide tegemisi, kes Eestis oma kaupa pakuvad. «Eestimaise kanalihaga ei suuda me tarbijate vajadusi ära täita, välismaise kanaliha tähtsus on Eestis suur ja sellele on turul oma koht. Küsimärgiga on aga selle liha kvaliteet. Mille arvelt on võimalik sellele nii soodsat hinda pakkuda?» küsis Laik-Lõhmus.

Poolast pärit kanakintsu saab kätte hinnaga 2,50 eurot kilo, eestimaine broilerikints on euro jagu kallim. 70 protsenti kanaliha hinnast on sööda hind. «Inimese kohta öeldakse ka, et sa oled see, mida sööd.»

Ka Eestis on näha, et inimesed on aga üha hinnatundlikumad. Laik-Lõhmuse sõnul tarbimine pigem väheneb ning inimesed oma eelistusi naljalt ei muuda. Samas, ka Eestis toodetud kanaliha võib olla kasvatatud mujal ning Eestis on see maitsestatud, lõigatud ja pakitud. Tähtis on, et kana oleks ka Eestis kasvatatud.

Liha söömine on kasvanud

Paraku võib Laik-Lõhmuse kinnitusel hinnatõusu jätkumist oodata ka aasta teises pooles. «Hinnatõusust ei pääse need valdkonnad, mis on seotud kohaliku tootmise ja teraviljaga. Kui suur see hinnatõus sügisel ja talvel olema hakkab, on puhas spekulatsioon,» möönis ta.

Selleks, et klientidele meeltmööda olla, viis Norstat HK Scani palvel läbi uuringu, mida inimesed ikkagi kanalihast tahavad. Võibolla pole üllatav, et inimesed ei taha koos lihaga ära süüa ka portsu antibiootikume. Antibiootikumivaba kanaliha on oluline 91 protsendile kanaliha tarbijatest.

«Näiteks on meie kanad juba aastast 2018 täiesti antibiootikumide vabalt kasvanud. See tähendab, et kanad ei ole saanud antibiootikume isegi mitte raviks,» täpsustab Laik-Lõhmus.

Kasvuhormoonide kasutamine on toiduainetööstustes Euroopa Liidus rangelt keelatud, antibiootikumid on aga lubatud. Laik-Lõhmus tõdes, et kanu on võimalik kasvatada ka ilma antibiootikumideta. Selleks peab muidugi vaeva nägema ja hoidma linnud terved ja rahulolevad, sest ka stressist võib haigeks jääda.

10 aasta jooksul on hakatud liha rohkem sööma. Eestis süüakse varasemast rohkem nii kana- kui sealiha. Mitu kana üks keskmine Eesti inimene aastas nahka paneb, ei tahtnud Laik-Lõhmus öelda. Üht-teist jääb kanast ka söömata ning kanajalad rändavad hoopis Hiina. «Keskeltläbi sööb eestlane umbes 30 kilo kanaliha aastas,» märkis ta. 10 aastat tagasi söödi ära umbes 22–23 kilo kanaliha inimese kohta. Sealiha süüakse küll veel rohkem, kuid kanalihaarmastus on noorte seas järele tulnud.

Laik-Lõhmus toob välja, et koroonapandeemia muutis inimeste tarbimisharjumusi. Inimesed pidid iga päev kodus süüa tegema ning üha rohkem taheti tooteid, mida saab mugavalt ahju pista. Kusjuures kana juures ei taheta liiga suhkrust või tugeva maitsega marinaadi.