N, 6.10.2022

Sõjahirm pani eestlased hoogsalt sularaha välja võtma

Jaanus Vogelberg
, ajakirjanik
Sõjahirm pani eestlased hoogsalt sularaha välja võtma
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Sularahaautomaadid.
Sularahaautomaadid. Foto: Urmas Luik / Parnu Postimees / Scanpix

Inflatsiooni ja sõjahirmu koosmõjus on eestlased asunud kontodelt hoogsalt sularaha välja võtma - tänavu esimeses kvartalis kasvasid summad aastatagusega võrreldes veerandi, teatas Coop Pank. 

Tänavu esimeses kvartalis võtsid Eesti inimesed oma kontodelt sularaha välja ligi 25 protsenti rohkem kui eelmise aasta esimeses kvartalis, näitab Eesti Panga statistika. Selle põhjuseks on Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juhi Erje Mettase sõnul ühelt poolt üldine hinnatõus, millest tulenevalt on kasvanud ühe sularahatehingu käigus väljavõetav summa. Teisalt on Venemaa agressioon Ukrainas pannud Eesti inimesi senisest enam mõtlema kriisiolukordade peale, milleks valmisolekuks varutakse ka sularaha.

Kuigi tehingute osakaal liigub iga aastaga sularahatehingutelt kaardimaksete kasuks, tuleb sularaha kättesaadavus Mettase tagada kõikjal üle Eesti ja eriti oluline on see just kriisideks valmisoleku tagamisel. Aastate jooksul on sularaha kasutamine vähenenud, sest kaardi-, viipe, nutitelefoni- ja -kellamaksed on mugavad, turvalised ja laialt kättesaadavad. Kui 2020. aasta IV kvartalis väljastati ringlusesse enam kui 317 miljoni euro väärtuses pangatähti, siis aasta hiljem samas kvartalis oli summa langenud 241 miljoni euroni. 2020. aastal tehti üle 27 miljoni sularaha väljavõtu tehingu, 2021. aastal vähenes tehingute arv 2 miljoni võrra.

Ühe tehingu käigus väljavõetavava sularaha summa on aastatega kasvanud. 2021. a esimeses kvartalis oli keskmine väljavõetud summa 139 eurot, tänavu esimeses kvartalis tõusis see eelmise aasta sama perioodiga võrreldes üle 20 protsendi kõikide varasemate aastatega võrreldes rekordtasemele, keskmiselt 169 eurot tehingu kohta. Aastavõrdluses kasvas Eesti inimeste kontodelt välja võetud sularaha kogusumma veerandi võrra. Kriisiolukorrad, nagu koroonapandeemia alguses kehtestatud eriolukord või Ukraina sõja puhkemine, suurendavad periooditi nõudlust veelgi rohkem.

Teenusepakkujaid järjest vähem

Mettase sõnul on oluliselt langenud aga nende ettevõtete arv, kes sularahateenuseid pakuvad, kuna nõudlus väheneb ning karmimaks on muutunud ka sularaha päritolu kontrollimise ja rahapesu tõkestamisega seotud reeglid. Ettevõtete jaoks, kes sularahaga igapäevaselt ei tegele, on sularaha käitlemine üha keerulisem ja kallim. Kui tehingute arv väheneb, pole kõikide turvanõuete tagamine ja teenuse pakkumise jätkamine enam paljude ettevõtete jaoks majanduslikult mõttekas. Mida väiksem asula, seda vähem kliente ja teenuse ülalpidamine ei tasu enam ära.

Illustratiivseim näide sularaha kättesaadavuse muutumisest on sularahaautomaatide võrgustik. Kui 2008. aasta lõpus oli Eestis rohkem kui 1000 sularahaautomaati, siis 2021. aasta lõpus oli kasutuses vaid 696 sularahaautomaati. Neist alla kolmandiku on sissemaksevõimalusega.

Lahendus kogukonnapoodides?

Selleks, et sularahateenused maapiirkondadest ära ei kaoks, pakuvad Mettase sõnul lahendust kogukonnapoed – kaubanduses liigub teatud määral sularaha nagunii ja poel, kes sularahaga arveldab, on võimalik pakkuda kliendile ka niiöelda pangaautomaadi teenust.

Sama teenust pakub ka Coop, kes tõi esimesena Eestis sularahateenuse poekassadesse ja suurendas sellega Mettase hinnangul oluliselt sularaha kättesaadavust Eesti maapiirkondades. 330 üle Eesti paiknevas Coopi kaupluses on kokku ligi 1000 pangaautomaadi funktsiooniga poekassat, kus saab nii sularaha välja võtta kui ka arvele panna. Kuigi tarbijaharjumused muutuvad aeglaselt ja enamik sularahateenuseid tehakse ikka suuremates linnades, kus inimesed on harjunud kasutama pangaautomaate, pakuvad kauplusekassad lahendust nendes väiksemates asulates, kus elanikke vähe ja sularahaautomaati või pangakontorit enam ei ole.

Märksõnad
Tagasi üles