Hepner: küttepuude odavnemist ei ole lähiajal loota

Heiki Hepner. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

Metsanduseksperdi ja riigikogu liikme Heiki Hepneri (Isamaa) hinnangul lähikuudel küttepuude hind ei odavne, pigem on tema sõnul küsimus selles, kas hinnatõus ükskord peatub.

Seoses muutunud välis- ja majanduspoliitilise olukorra ning kuuse-kooreüraski kahjustustega otsustas keskkonnaminister Erki Savisaar teisipäeval loobuda selleks aastaks plaanitud uuendusraiete pindala täiendavast vähendamisest. Nii väheneb tänavu uuendusraiete pindala esialgu plaanitud 13 protsendi asemel aastaga 4 protsendi võrra.

«Igasugune pakkumise suurendamine kindlasti vähendab survet hindadele. See on turumajanduse üldine reegel ning kindlasti laieneb see ka puidu müügil,» kommenteeris Hepner BNS-ile.

Uuendusraiete pindala suurendadakse seejuures 2300 hektari võrra. Hepner selgitas, et raiemaht tagavara järgi sõltub sellest, mida raiuda kavatsetakse. «Kui see mets on kooreüraski tõrjeks raiutav kuusik, siis võib see tähendada ligi poolt miljonit tihumeetritl, kui aga raiutakse hall-lepikuid, siis küünib raiemaht umbes 300 000 tihumeetrini,» kirjeldas ta.

Esimesel juhul oleks metsanduseksperdi sõnul küttepuidu osakaal väike. Pigem saetööstusest tekkivad jäätmed, mida kasutatakse reeglina energiapuiduna graanulite tootmiseks. See meede tema sõnul ei asenda, ent aitab mõningal määral leevendada Venemaalt ja Valgevenest saamata jäävat saematerjali nõudlust ja aitab peatada ehituspuidu hinnatõusu.

Teisel juhul ehk hall-lepikute raiel on Hepneri sõnul energiapuidu osakaal valdav ja täiendav kogus aitab kindlasti vähendada energiapuidu ehk küttepuidu kallinemist. «Küttepuit on eelmise aasta sama ajaga võrreldes kõige enam kallinenud. Üks põhjus selleks on ka eelmise aasta alguse väga madal hind. Vene agressioon on tekitanud paraja augu energiakandjate üldbilansis tänu Vene gaasi ära langemisele ja seda ka meie naaberriikide osas,» rääkis ta.

Eraomanikud reageerivad aeglaselt 

Hepner tõi välja, et kui Soome on vähemalt osaliselt kavandanud puudujäävat osa katta ka täiendava turba varumisega, luues riikliku reservi 2 teravatt-tunni ulatuses, siis hetkel sellist infot Eesti kohta ei ole. «Eraomanike reageerimine täiendavale puidu turule toomisel on pigem aeglane. Kuna metsade majandamisele on ühiskondlikult loodud väga negatiivne maine, siis üksjagu eraomanikke suhtub väga ettevaatlikult raiete kavandamisse ja kindlasti välistatakse suve ajal igasugused raied,» möönis ta.

Metsanduseksperdi sõnul hoiab osa omanikke metsa endale niinimetatud mustadeks päevadeks ja kindlasti on neidki, kes loodavad, et praegune erakordselt kõrge hind tõuseks sügisel veelgi. «Ega ka tippvarumise ajal, sügis-talvine periood, üleliia palju puiduvarumistehnikat jõude seismas pole. Ka RMK peab niinimetatud linnurahu ja nemad peavad veel hanked korraldama, eks seegi võtab ka oma aja. Seega lähikuudel arvestatavalt küttepuitu täiendavalt vaevalt oodata on ja mina küll lähematel kuudel odavnemist ei julge prognoosida,» nentis ta ja lisas, et pigem on küsimus selles, kas see tõus ükskord peatuks.

Valitsuselt segased sõnumid 

Hepneri sõnul peaks riik energiahindade ohjamisel olema aga märksa konkreetsem ja selgesõnalisem. «Hea näide on siin sama riigimetsa raiumisega. Keskkonnaminister Tõnis Mölder vähendas raiemahtu, ettevõtlusminister Andres Sutt kritiseeris seda. Uus keskkonnaminister suurendas raiemahtusid, peaminister Kaja Kallas kritiseeris teda selle eest,» kirjeldas ta ja lisas, et sellised valitsuse seisukohad puidututurule kindlasti selgust ei loo.

Metsandusekspert rõhutas, et selgus on turgudel ebakindlal ajal aga erakordselt oluline. «Valitsus peaks ka põlevkivi energeetikale tõsisemalt otsa vaatama, kuidas elektrihinda odavamaks saada, kuidas rohkem põlevkivi õli kasutada soojuse tootmiseks katlamajades, kuidas põlevkivi juures vähemalt ajutiselt CO2 tasust kas loobuda või vähendada seda mõistlikule tasemele,» märkis ta.

Ka tuleks Hepneri sõnul erametsaomanikke kutsuda oma metsi majandama ja raiuma. «Kõik sellised tegevused aitavad ka küttepuidu hinda alandada pikemas vaates. Ühe komponendiga tegelemine on selgelt ebapiisav,» lisas ta.