Swedbank: ehitusfirmade kindlustunne on kukkumas

Riia ringi ehitus. Foto: Postimees / SILLE ANNUK / Scanpix

Swedbanki ökonomisti Marianna Rõbinskaja sõnul on ehitusettevõtete jaoks keeruline aasta ning kindlustunne on eelmise aasta tipust alla tulnud.

«Materjalide tarneraskused, mis kimbutasid ehitusettevõtteid juba eelmisel aastal, on Ukraina sõja puhkedes veelgi süvenenud ja ehitusmaterjalide puudus ehitushinda sel aastal veelgi kiirendanud,» selgitas Rõbinskaja panga värskes majandusanalüüsis.

Sealjuures jätkas Eestis tehtud ehitustööde maht esimeses kvartalis tugevat kasvu. Aastases võrdluses suurenes ehitusmaht 14 protsenti. Osaliselt oli ökonomisti sõnul selle taga eelmise aasta esimese kvartali madalam võrdlusbaas, kui ehitusmaht oli languses. Võrreldes 2019. aasta pandeemiaeelse ajaga oli ehitusmaht aga 18 protsenti suurem.

Rõbinskaja selgitas, et ehitusmahu kasvu taga oli hoonete ehituse suurenemine. Hoonete ehitusmaht suurenes esimeses kvartalis pea 20 protsenti, võrreldes aasta varasemaga. Rajatiste ehitusmaht aga langes 1,4 protsenti. Eesti ettevõtete välismaal tehtud ehitustööde maht oli esimeses kvartalis ligi 30 protsenti kõrgem, võrreldes aastatagusega, moodustades kuus protsenti kogu ehitumahust. Osaliselt oli tegemist baasefektiga. Eelmisel aastal oli vastav osakaal viis protsenti ning 2019. aastal kaheksa protsenti.

Statistikaameti andmetel kiirenes ehitushinna tõus märtsis aastases arvestuses 21 protsendini. Peamiselt mõjutas seda ehitusmaterjalide hinnatõusu kiirenemine, mis ulatus pea 30 protsendini, võrreldes aastataguse ajaga. Tegemist on kiireima ehitusmaterjalide hinnatõusuga alates 1996. aastast, kui statistikaamet on andmeid avaldanud. Peale materjalipuuduse tajuvad ehitusettevõtted suure probleemina tööjõupuudust – seda pidas ehitustegevust piiravaks teguriks neljandik ettevõtetest.

Šokk tuleb tarnekriisist

Kuigi nõudlus nii rajatiste kui ka hoonete järele ei ole langenud – ehitusettevõtete hinnangul on tellimuste maht endiselt kõrge – tuleneb praegune šokk ökonomisti sõnul materjalide tarnekriisist. «Ühelt poolt on süvenenud materjalide tarneraskused juba mõjutamas ehitusettevõtete kasumimarginaale. Teiselt poolt ei soosi praegune keskkond uute objektide ehitamist, kuna riskid on suurenenud,» märkis ta.

Swedbanki ökonomist nentis, et riigihangete puhul on ehitusettevõtete jaoks fikseeritud hinna pakkumine praeguses ebakindlas olukorras raske, et mitte öelda võimatuna näiv ülesanne. «Katkised tarneahelad ning ehitusmaterjalide hinnašokk ei võimalda ehituse lõpphinda ning ehitustähtaegu varasema täpsusega planeerida, mistõttu pakkumishind on täna tunduvalt kallim. See omakorda hakkab tõenäoliselt vähendama riigitellimusi, kuna nende eelarve on piiratud,» kirjeldas ta ja lisas, et suurenenud ebakindluse tõttu võivad ettevõtted oma ehitusinvesteeringuid  edasi lükata.

Keskmiselt on taristuehituse osa koguehituse mahust moodustanud ligikaudu 25 protsenti ning hooneehitus keskmiselt 75 protsenti, millest mitteeluhooned omakorda 40 protsenti ning eluhooned ligi 35 protsenti.

Samal ajal jätkas esimeses kvartalis ka uusarenduste pakkumine langust. «Tallinnas ja selle lähiümbruses müügis olevate korterite arv uusarendustes oli esimeses kvartalis tasemel, mida viimati nägime aastal 2014,» kirjeldas Rõbinskaja, tuues välja, et kuigi siit-sealt kostab, et praeguses keskkonnas arendajad katkestavad kokkuleppeid koduostjatega, tegutsevad võrreldes kümne aasta taguse ajaga turul enamasti arendajad, kes hoolivad oma mainest ning austavad võetud kohustusi.

Sams nentis ökonomist, et sisendhindade kasvu tõttu on ehituse lõpphinda keeruline prognoosida. «Seega, kui varem kaeti enne maja ehitust teatud osa korteritest broneerimislepingutega, eelistatakse praegu korterid müüki panna võimalikult hilises ehitusefaasis. Seega ei pruugi pakkumine lähiajal varem oodatud mahus ning ajal lisanduda,» märkis ta.

Palgakasv tuleb märkimisväärne

«Ehitushinna tõus ning põud uusarenduste turul jäävad hinnakasvu survestama. Nagu iga kriisi puhul, jõuab ka praeguses kriisis kätte aeg, kui tekib uus tasakaal ja kujunevad välja uued tarneahelad, kuid küsimus on selleks vajaminevas ajas,» lisas Rõbinskaja.

Swedbanki prognoosi järgi tuleb sel aastal tugev palgakasv. Samas jääb aasta kokkuvõttes inflatsioon palgakasvust kiiremaks, inimeste ostujõud langeb ja majapidamiste üldine kindlustunne ning hinnang tulevasele finantsolukorrale on tugevasti langenud.

Maa-ameti statistika järgi kiirenes aprillis korterite hinnakasv 27 protsendini, võrreldes aastataguse ajaga. Viimati nähti sellist hinnakasvu aastal 2007. Korterite hinnakasv ületab sel aastal palgakasvu, mistõttu taskukohasus jätkab halvenemist. Samas on korterite taskukohasus tunduvalt kõrgem, võrreldes 2007. aastaga.