ROHEPÖÖRDEST REALISTLIKULT ⟩ Maersk Eesti tegevjuht näeb suurimat perspektiivi rohemetanoolis

Maailma suurima konteinerlaevade haldaja Maerski Eesti üksuse juht Margus Indus tõi Postimehe konverentsil «Rohepöördest realistlikult» välja, et Maersk loodab oma kliimaambitsioonide täitmisel enim rohemetanoolile.

«Seadsime selle aasta jaanuaris uue eesmärgi jõuda 2040. aastaks nullemissioonini kogu ettevõttes. See on varasemaga võrreldes kümneaastane kiirendus ehk varasem siht nägi ette aastat 2050. Ka on nüüd juures selline nüanss, et kui varem piirdus eesmärk ainult oma ettevõtte emissooniga, siis nüüd kogu transpordiahelaga ehk see laieneb ka hankijatele,» avas Indus üle 700 konteinerlaeva haldava ettevõtte tulevikuplaane.

Esimese suurema vahe-eesmärgi on Maersk seadnud selle kümnendi lõppu. «2030. aastaks plaanime tulla välja täisroheliste lahendustega, mis tähendab, et 25 protsenti kogu kaubast, mis meie laevadel liigub, on täisrohelistel lahendustel ja kütustel.»

Induse sõnul on eesmärgini jõudmiseks peamiselt kolm varianti: biodiisel, rohemetanool (biometanool, e-metanool) ja roheline ammoniaak. Biodiisli puudusena tõi Indus välja, et seda lihtsalt ei jagu kogu transpordisektorile. Rohelist ammoniaaki hindas Indus selle odavuse tõttu küll paljulubavaks, kuid tõi välja ohutusküsimused.

Nende puuduste tõttu panustab Maersk praegu kõige rohkem rohemetanoolile. Järgmisel aastal saab ettevõte kätte enda esimese rohemetanooli kasutava feeder-laeva ning aasta hiljem 12 uut rohemetanoolil sõitvat ookeanilaeva, mis peaksid andma aastas 1,5 miljonit tonni CO2 kokkuhoidu. Induse teatel valmistab aga probleeme rohemetanooli kättesaadavus. Kui eelmisel aastal toodeti rohemetanooli maailmas 30 000 tonni, siis ainuüksi kirjeldatud laevapark vajab 450 000 tonni, ütles ta.

Kaubatransport moodustas eelmisel aastal maailma kogu kasvuhoonegaaside emissioonidest umbes 10 protsenti. Suurim osa (45 protsenti) tuli kaubaveokite pikamaavedudest. Kolmandiku moodustasid lennundus, laevatransport ja kaubatransport raudteel kokku ning veerand jäi viimase miili transpordilahendustele.