Süües kasvab isu: Eesti Energia kavatseb viie aastaga palgata 700 uut töötajat
26. mai 2022, 10:30
Eesti Energia kontserni järgmise viie aasta tegevuskava näeb ette enam kui 700 uue töötaja palkamist.
Uutesse arendusprojektidesse plaanib Eesti Energia aastatel 2022–2026 investeerida ligikaudu 2 miljardit eurot, millest enamik läheb uutesse tuule- ja päikeseparkidesse. Kontserni taastuvenergia "kasvuambitsiooni" viib ellu Tallinna börsil noteeritud tütarettevõte Enefit Green. Plaan on seejuures võrreldes varasema strateegiaperioodiga ja investoritele seni antud lubadusega kasvanud enam kui kaks korda, teatas Eesti Energia.
Kui varem nägi tegevuskava ette uute tuule- ja päikeseparkide juurdekasvu 600 megavati võrra 1100 megavatini aastaks 2025, siis nüüd näeb taastuvenergia veelgi ambitsioonikam kasvuplaan ette tänase tootmisvõimsuse, 457 megavati, enam kui neljakordistamist ligi 1900 megavatini aastaks 2026.
Palju «koduturgi»
«Tasakaalu leidmine energia taskukohasuse, keskkonnamõju ning varustuskindluse vahel on tõusnud ühiskondlikult kriitiliseks teemaks kõigil Eesti Energia koduturgudel,» ütles Eesti Energia juht ja Enefit Greeni nõukogu esimees Hando Sutter. «Koduturgudeks» nimetab Eesti Energia ka Poolat, Soomet, Rootsit ja Lätit-Leedut.
«Kiireim ja ühiskonna jaoks soodsaim lahendus seisneb elektrifitseerimises, mille käigus taastuvelekter asendab fossiilseid energiaallikaid, nagu mootorikütuseid transpordis või maagaasi soojusenergia saamisel. Oleme klientidele lubanud, et tagame selles energiapöördes neile piisaval hulgal taastuvelektrit, seda kas ise tootes või teistelt arendajatelt kokku ostes,» lisas ta.
Viieaastase plaani elluviimisel tõotab Eesti Energia taastuvelektri aastane toodang ulatuda 2026. aastaks koduturgude peale kokku ligi 5 teravatt-tunnini võrreldes 2021. aasta 1,5 teravatt-tunniga. Selline kogus taastuvelektrit võimaldaks ettevõtte hinnangul katta ära kuni 1,5 miljoni keskmise majapidamise aastase elektritarbimise.
Praeguseks on uutest elektrijaamadest ehitusfaasis Tolpanvaara 72-megavatine tuulepark Soomes, Akmene 75-megavatine ja Šilale II 43-megavatine tuulepark Leedus, Purtse 21-megavatine tuulepark Eestis ja kaks päikeseparki Poolas, mis moodustavad kokku 226 -megavatti.
Nendele projektidele lisaks peaks 2026. aasta lõpuks valmima ka ligi 600 megavati ulatuses maismaatuuleparke Eestisse ja Leetu ja ligi 600 megavati ulatuses päikeseelektrijaamu Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola.
Teekond nulli
«CO2 vabale tootmisele üleminekule ja rohelist elektrit tarbivate energialahenduste laiemale kasutuselevõtule oleme andnud nime: teekond nulli. Eesti Energia kliendid, kes soovivad aastateks oma elektrikulu fikseerida ja tarbida kohalikku puhast energiat, pakuvad samal ajal arendajale investeerimiskindlust ehk aitavad mõlemale kasulikus rohepöörde partnerluses uusi tuule- ja päikeseparke ehitada,» rääkis Sutter. Sellise lahenduse on praeguseks valinud üle 35 000 Eesti Energia äri- ja kodukliendi tarbimismahus 13 teravatt-tundi.
Võrguettevõtte Elektrilevi roll «teekonnal nulli» on tagada Eesti väiketootjate, eeskätt uute päikeseelektrijaamade liitumine jaotusvõrguga. Kui 2021. aasta lõpuks oli Elektrilevi võrgus ligi 12 000 päikeseelektrijaama koguvõimsusega 385 megavatti, siis 2026. aasta lõpuks kolmekordistub tootjavõimsus lubaduste kohaselt enam kui 1100 megavatini.
Narva soojuselektrijaamade roll on olla tootmises paindlik ja osaleda elektriturul kõrge nõudlusega perioodidel. Eesti Energia on valmis elektri varustuskindluse eest vastutavale süsteemihaldurile Elering pakkuma juhitavat tootmisvõimsust ja elektrisüsteemi sageduse hoidmiseks vajalikke teenuseid ka pärast 2023. aastat. Raskuskese langeb praegu lähiregiooni juhitavatest elektrijaamadest konkurentsivõimelisemale Auvere elektrijaamale ja kahele ülejäänud keevkihttehnoloogial põhinevale tootmisplokile.
Oluline osa Eesti Energia pikaajalisest süsinikuneutraalsuse strateegiast puudutab vedelkütuste tootmiselt järk-järgulist üleminekut keemiatoodete lähteainete tootmisele, milleks ettevõte on kaasanud partnerid ja teadusasutused.
«Euroopa keemiatööstusettevõtted tunnevad juba täna huvi Eesti Energia tulevikus toodetavate lähteainete vastu, kuna nende saamisprotsess on jätkusuutlikum võrreldes toornafta töötlemisega. Nimelt võimaldab Enefit-tehnoloogia põlevkiviga koospürolüüsida jäätmeid – vanu rehve ja seni taaskasutamatuna käsitletud segaplasti prügi. Pärast järeltöötlust on neist võimalik uuesti igapäevaeluks vajalikke materjale ja esemeid valmistada,» väitis Sutter.
«Põlevkivist ei toodeta hiljemalt 2040. aastal enam midagi, mida põletatakse. Põlevkivi väärtuslikumal kasutusel puudub seejärel seos energeetikaga, samas kui Ida-Virumaal säilivad Eestile kõrget lisandväärtust loovad töökohad,» lisas ta.