Pärnu turismiteenuseid ühendab vesi

Kalatakso juht Taavi Holter (vasakul) ja Aloha Tom usuvad, et turismiettevõtjate koostöös saab Pärnu lahe ja jõe võimalusi palju paremini ära kasutada. Foto: Gertrud Alatare

Tipphooajal on Pärnus uksed lahti 170 majutusettevõttel rohkem kui 8300 voodikohaga, teab statistikaamet. Aasta ringi ootab külalisi sada hotelli ligi 2800 toa ja 6800 voodikohaga, lisaks pakuvad eraisikud Airbnb ja Booking.com-i kaudu sadu külaliskortereid. Koos ühepäevakülalistega on Pärnu ranna päevarekord 40 000 päevitajat, ent kui palju käib hooaja jooksul turiste Pärnus ja Pärnumaal kokku, statistika ei tea.

Kõigi suvepealinna turismiteenuste ühine nimetaja on vesi. Olgu selleks kuldse liivarannaga Pärnu laht, Soomaa jõed, Matsalu roostikud või spaa- ja saunakeskused, kuid kuivalt poleks suvepealinnal turismisihtkohana sama väärtust.

Rohkem kui suvepealinn

Läänemere riikides on traditsioon nimetada suvepealinnaks riigipea suveresidentsi asukoht. Eestis nimetati Pärnu suvepealinnaks 1996. aastal, Rannahotellis asub Lennart Meri nimeline sviit. Ajalooliselt olid supelsakste meeliskohaks pika liivaranna ja sooja veega mererannad, aga nüüdisaegne merevarustus ja uued veespordivahendid on toonud veeliikluse ka jõgedele-järvedele ning tegevust jagub aasta ringi.

Pärnu lahel ja jõel kalastusreise ning paadisõite korraldava Kalatakso juht Taavi Holter ütles, et kalastajad kuuluvad Pärnumaa veekogude panoraami igal aastaajal. Hobikalastajatele teenust pakkudes ta hooajalisuse üle kurta ei saa ja talvel Kalataksol kliendipuudust ei ole. Pigem ongi parem kalapüügiaeg Pärnus siis, kui vesi jões ja meres liiga soe pole. Kevaditi püütakse jõest särge ja vimba, juulis algab lahel koha trollimine, talvel püütakse jää pealt ahvenat ja tinti. Landiga võib havi saada igal aastaajal, kui haugipüük lubatud on.