Ukraina sõda pole Eesti finantssektori olukorda halvendanud

Säästud Foto: Liis Treimann

Eesti Panga analüüs Venemaa sõja mõjude kohta pankadele ja kinnisvara- ja laenuturule näitas, et olukord Eesti finantssektori on endiselt hea.

Enne Ukraina sõda oli Eesti majandus taastumas koroonakriisist, ettevõtete müügitulu ja hoiuste kasv oli tugev. Sügisel pitsitas natuke sisendite hinnakasv ja palkade kasv oli küllaltki tugev. Sellele vaatamata oli nii ettevõtete kui ka majapidamiste kindlustunne tugev ja laene võeti edasi, rääkis Eesti panga ökonomist Gaili Grüning.

Kui majapidamiste kindlustunne väheneb, siis reageerib sellele üsna kiiresti tarbimislaenude turg. Koroonakriisi puhkemise perioodiga võrreldes ei ole ettevõtete kindlustunde langemine nii sügav. Ka majapidamiste kindlustunne on sügisest alates liikunud allapoole.

Sõda ja ekspordi ära kukkumine mõjutab Eesti ettevõtteid kaubanduspartnerite kaudu.

Ostujõud kahaneb, säästud mitte

Majapidamiste ostujõud kahaneb sügisel alguse saanud hinnakasvu tõttu. On suurenenud nende majapidamiste hulk, kes kulutavad oma sääste, kuid endiselt väidab 60% majapidamisi, et nad suudavad sääste kõrvale panna.

Töötuse määr möödunud aastal kahanes, kuid ettevaates on oodata selle suurenemist seitsme protsendi juurde. «Varasemate töötuse protsendinumbrite juures võib see tunduda suur, kuid majanduse seisukohast see ei ole suur,» ütles Grüning.

Majapidamisel on kokku 11 miljardit on sääste ja seda on Grüningu sõnul palju. Jätkunud on ka keskmise kuupalga kasv, mis tõenäoliselt kasvab ka edaspidi. Kui hinnakasv pikemat aega jätkub, siis ühel hetkel võib suureneda nende majapidamiste osakaal, kes on sunnitud kasutama varasemaid sääste.

Halbu laene väga vähe

Samas on nende laenuvõtjate hulk, kes jätavad laenu tähtajaks tasumata, erakordselt väike. Grüningu sõnul toimus selle näitaja osas märtsis väike suurenemine, kuid aprillis seda enam näha polnud.

«Viivislaenude osakaal märtsi prognooside põhjal võib suureneda 1,5% laenuportfellis. Väiksemate pankade jaoks oleks see osakaal suurem, sest neil on tarbimislaenude osakaal suurem,» selgitas ta.

Ebakindlus on mõjutanud rahvusvahelisi finantsturge ja tõstnud intressimäärasid. Hoiuste hulk on aga kiiresti kasvanud ja võlakirjade osakaal pankade rahastuses vähenenud. «Pankade olukord on erakordselt hea,» kinnitas Grüning.

Erakordselt hea kinnisvara-aasta

Eelmine aasta oli kinnisvaraturule erakordne aasta, nõudlus oli väga tugev. See oli põhjustatud kiirest palgakasvust ja paranenud kindlustundest ning koroonapiirangute kadumisest, rääkis Eesti panga ökonomist Mari Tamm.

Ühekordse tegurina mängisid kinnisvaraturul eelmisel aastal rolli pensioni teise samba väljamaksed. Samas piirasid arendusi ehitusmaterjalide tarneraskused. Sellele vaatamata kasvas kogu kinnisvaraturg viiendiku võrra, vanemate korterite turg aga kolmandiku võrra, rääkis Tamm.

Ka kinnisvara hinnakasv oli tugev, ulatudes eelmise aasta algul 15, ja lõpus 20 protsendini eluaseme indeksi järgi. «Täna on tehingu aktiivsus pisut vähenenud, kuid ületab eelmise aasta kevade taseme. Hinnakasv on samuti jätkunud ja jääb kahekohaliseks,» rääkis Tamm.

Kinnisvara pakkumised vähenevad

Eluasemete pakkumine on olnud piiratud ja isegi vähenemas. Kui juba enne sõda mõjutasid kinnisvaraturgu ehitusmaterjalide tarneraskused, siis sõda süvendas neid mõjusid veelgi. Seega jääb pakkumine kinnisvaraturul esialgu veel piiratuks. Nõudluse poole pealt on tööjõuturul seis niivõrd soodne, et palk kasvab ja kui pakkumine ei suurene, võib eluaseme hindade kasv osutuda kiireks.

«Ühest küljest mõjutab inflatsioon inimeste ostujõudu, kuid teisest küljest võib suuremate säästudega inimeste jaoks olla kinnisvarainvesteeringud hea võimalus kaitsta end inflatsiooni vastu,» ütles Tamm.

Kinnisvaraturgu kui ka majandust laiemalt on toetanud tugev laenupakkumine ja laenunõudlus. Kinnisvara laenuportfelli kasv on olnud kiire. Viimasel ajal on näha kõrge eluasemelaenu teenindamismääraga laenude kasv. Kredexi käendusega laenude osakaal on seevastu langenud pandeemiaeelsele tasemele. Samas ei ole võla ja sisetulekute suhe viimastel perioodidel suurenenud ja võlad on kasvanud kooskõlas sissetulekutega.

Suuremad riskid Eesti finantssektoris

Ettevõtete ja majapidamiste maksevõime halveneb inflatsiooni tõttu.

Eluasemeturu tasakaalustamatus ja kiire laenu kasv.

Olukorra halvenemine pankade jaoks olulistel lähiturgudel.

Allikas: Eesti Pank