:format(webp)/nginx/o/2022/04/07/14471211t1ha63d.jpg)
Tänasel kolmepoolsel kohtumisel ametiühingute, tööandjate ja valitsuse esindajate vahel väljaöeldud seisukohad kinnitasid ametiühingute kartusi, et alampalk jääb poolest aastast tõstmata ning hinnatõusudele ei paista leevendust ka tulumaksuvaba tulu tõusust.
See omakorda jätab ametiühingute käed vabaks liituda hinnatõusuvastaste protestiliikumistega, kui neil on ühiskonnas pinda.
Kuu alguses tegi Ametiühingute Keskliit sundkulude ja energiahindade järsule tõusule viidates Eesti Tööandjate Keskliidule ja valitsusele ettepaneku tõsta erakorraliselt 1. juulist miinimumpalk 700-le eurole ja suurendada samale tasemele ka tulumaksuvaba miinimum.
«Käitusime konstruktiivselt, tõime väga põletava küsimuse sellele lauale, kus läbirääkimiste teel pingeid leevendatakse. Kui siin on tupik, otsime teisi teid kriitilise olukorra kommunikeerimiseks,» ütles Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson.
Esmaspäeval vastas Eesti Tööandjate Keskliit ametiühingutele, et nende volikogu ei pidanud põhjendatuks erakorraliselt miinimumpalga läbirääkimiste alustamist, kuna viimane Rahandusministeeriumi prognoos ennustab aasta lõikes tänavuseks inflatsiooniks samaväärset protsenti käesoleva aasta miinimumpalga tõusuga.
Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul oleksid ametiühingute ettepanekud jätnud kõige haavatamatele töötegijatele iga kuu kätte 96 eurot senisest rohkem, samas kui ligi 20% tõusnud sundkulud viivad pere eelarvest umbes 120 eurot.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)