/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2019/11/18/12749654t1h8ae6.jpg)
Statistikaameti andmetel müüsid kalakasvatusettevõtted möödunud aastal 200 tonni vähem kaubakala kui aasta varem. Seevastu kalamarjamüük kasvas kordades.
Tarbijad on hakanud kala asemel kalamarja ostma (1)
Kaubakala ja vähki müüdi mullu 849 tonni ehk rohkem kui 4,3 miljoni euro väärtuses, kusjuures müüdud kaubakala kogus vähenes võrreldes 2020. aastaga 200 tonni võrra.
Kalamarja turustati möödunud aastal aga 21,2 tonni ehk kaks korda rohkem kui aasta varem, teatas amet. Tegemist on ka läbi aastate suurima kogusega. Rahalises väärtuses müüdi kalamarja veidi enam kui poole miljoni euro eest. Toidukalamarjana müüdi põhiliselt punast kalamarja.
Kuigi möödunud aastal müüdud kaubakala kogus vähenes, siis kasvatatud kala keskmine kilohind tõusis aastaga 3,8 eurolt 5 eurole. Kala müügimaht on viimasel kahel aastal vähenenud.
Statistikaameti analüütiku Swen Petersoni sõnul on vikerforell jätkuvalt Eestis enim kasvatatud ja müüdud kalaliik, mille osakaal on viimastel aastatel olnud üldiselt samas suurusjärgus.
«Eelmisel aastal müüdi ligi 712 tonni vikerforelli, mis rahalises väärtuses teeb enam kui 3,4 miljonit eurot, see moodustas 83 protsenti kogu müügiks kasvatatud kala kogusest,» märkis Peterson.
Harilikku jõevähki turustati 0,7 tonni ehk kolmandiku võrra vähem kui 2020. aastal. Kõige enam müüdi jõevähki 2009. aastal, kui selle kogus oli peaaegu 2 tonni.
Vikerforellile ja harilikule jõevähile lisaks kasvatatakse ning müüakse Eestis teisigi kalaliike, näiteks linaskit, angerjat, aafrika angersäga, karpkala, säga, tuurlasi ja valgeamuuri.