Riik toetab 10 miljoniga vesiniku-uuringuid
24. mai 2022, 19:47
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Kredexi ühendasutus toetab rakendusuuringute programmi kaudu täiendavalt 10 miljoni euroga Eesti ettevõtete projekte, mis panustavad üle-euroopalise tähtsusega vesiniku väärtusahela koostöösse (IPCEI).
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul on kliimaneutraalsuse ja seda toetavate eri energialahenduste suunas liikumine praegu tähtsam kui kunagi varem.
«Venemaa agressioon Ukrainas ilmestab selgelt vajadust vähendada Euroopa Liidu liikmesriikide sõltuvust kolmandatest riikidest pärit energiatoodetest ning suurendada Euroopa võimekust puhta energia tootmiseks,» toonitas Sutt.
Ta märkis, et vesinik on teadaolevalt ainus energiasalvestussüsteem, mis võimaldab väga laialdast ühildamist eri sektorite, näiteks soojus- ja transpordisektori vahel, ent vesiniku laiem kasutuselevõtt eeldab esmalt investeeringuid nii teadus- ja arendustegevusse kui sellele järgnevasse tootmisse.
Ministri sõnul on oluline, et tulevikku vaatavad, kõrgepalgalisi töökohti loovad ja Euroopa väärtusahelates olulist rolli mängivad kõrgtehnoloogilised investeeringud saaksid riigi täiendavat tähelepanu. «Rakendusuuringute programmis loodud erisusega oleme selleks alguse teinud,» lisas Sutt.
Rakendusuuringute programm on üks vajalikumaid riiklikke toetusinstrumente, millega edendatakse ettevõtete teadus- ja arendustegevust, sealhulgas vesiniku valdkonnas. Rakendusuuringud annavad ettevõtetele sisendi uute tehnoloogiate, näiteks elektrolüüsi, salvestusmetoodikate ja kütuseelementide loomiseks ja tootmiseks.
Lisaks kõigile kandideerimiseks avatud rakendusuuringute toetusvoorule, saavad üle-euroopalise tähtsusega koostööprojektides osalevad ja Euroopa Komisjoni heakskiitu ootavad vesiniku valdkonna ettevõtted taotleda toetust ka selleks eraldi ettenähtud voorust kogumahus 10 miljonit eurot.
EASi ja Kredexi ühendasutuse rakendusuuringute programmi juhi Madis Raukase sõnul saavad IPCEI voorust toetust suure mõju ja potentsiaaliga projektid, mis aitaksid kiirendada vesinikuenergia ja -tehnoloogiate kasutuselevõtmist Eestis ja Euroopas laiemalt.
«Samuti saavad tulevikus meie ettevõtted kaasa rääkida ELi vesiniku väärtusahela loomisel ning olla partneriteks teistele rahvusvahelistele ettevõtetele. Euroopa eesmärgiks on luua terviklik ahel – tootmine, ladustamine, jaotamine ja tarbimine ning Eestil peaks siin olema olulisi panustamisvõimalusi,» märkis Raukas.
Vesinik toetab ühendasutuse sõnul väikese süsinikujalajäljega majanduse poole liikumist ning selle arendamisse panustab kogu Euroopa. Kujundamisel on eri strateegiad, tegevuskavad ning investeeritakse nende elluviimist võimaldavasse koostöösse ja projektidesse. Ka Eestil on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning keskkonnaministeeriumi koostöös valmimas riiklik vesiniku teekaart.
IPCEI võimaldab tuua kokku avaliku ja erasektori tegevused, et viia läbi ulatuslikke väärtusahelapõhiseid koostööprojekte ning aidata kaasa ekspordile, Euroopa Liidu majanduse kasvule ja konkurentsivõimele. Vesiniku arendamise projekte kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest.